Kuidas tunda ära kroonilist nohu?

Nohu. Foto: Elmo Riig

Riniit on nina põletikuline muutus, mis väljendub vesise ninavoolusena, ninakinnisuse, ninasügeluse või ninaneelu nohuna. Mitteallergiline riniit on mõnikord peaaegu eristamatu allergilisest riniidist (kõige levinum riniidi vorm), kuigi tavaliselt esineb mitteallergilise riniidi puhul vähem ninasügelust, aevastamist ja silmade ärritust.

Kui esineb samaaegselt mitteallergiline ja allergiline riniit, siis nimetatakse seda seisundit «segariniidiks». Mitteallergiline riniit ei ole üks konkreetne haigus, millel on üks alusmehhanism, vaid see on mitme erineva seisundi kogum, mis põhjustab sarnaseid nina sümptomeid. Mitteallergilise riniidi levinuima vormi, vasomotoorse riniidi, korral võivad kaebused olla püsivad, aga samas võib aasta jooksul esineda lühiaegseid ägenemisi. Vasomotoorne riniit on seisund, mille korral esineb ninalimaskesta närvide ja veresoonte regulatsiooni häire. Nina reageerib liiga aktiivselt välistingimustele ning ärritajatele, tootes rohkem lima. Võib esineda ka ninasiseseid anatoomilisi muutusi, mis soodustavad vesise nohu teket.

Mitteallergilist nohu diagnoosib arst (allergoloog ja kõrva-nina-kurguarst) sümptomite põhjal, kui on välistatud allergia ja muud põhjused.

Mitteallergilise riniidi sümptomid:

• Ninakinnisus, vesine eritis ninast, ninaneelunohu,
• köhatamine, aevastamine,
• lõhnatundlikkuse vähenemine,
• raskustunne peas.

Sagedasemad mitteallergeensed ärritajad:

• Külm õhk,
• kliima muutused (temperatuuri, niiskuse ja õhurõhu muutused),
• tugevad lõhnad (parfüümid, toidu valmistamise lõhnad, tugeva lillelõhnad, kodukeemia),
• väliskeskkonnas olevad ärritajad (nt tubakasuits),
• muutused suguhormoonide tasemes (sh rasedus),
• saasteained ja kemikaalid (nt lenduvad orgaanilised ühendid),
• koormus,
• toiduained ja joogid (kuum või vürtsikas toit, alkohol).

Mitteallergilise riniidi vallandajateks võivad veel olla viirusinfektsioonid ja ravimid (ninasisesed nina dekongestandid, aspiriin ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, vererõhuravimid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, rahustid, antidepressandid). Mõnel inimesel ei leitagi konkreetset vallandajat, kirjutab kliinikum.ee.