Levinud harjumus võib keerata noorte südamed tuksi

Laps nutitelefoniga. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Vähene kehaline aktiivsus lapseeas suurendab kardiovaskulaarse haigestumise riski juba varases täiskasvanueas, vahendab ajakiri Eesti Arst. Passiivse aja sisustas uuringus peamiselt ekraaniaeg.

Euroopa kardioloogiaühingu 2023. aasta kongressil Amsterdamis ette kantud uuringu tulemused kinnitavad, et vähene füüsiline aktiivsus alates lapseeast soodustab südame vasaku vatsakese hüpertroofia ehk ülemäärase suurenemise kujunemist ja suurendab ohtu haigestuda tõsistesse südame-veresoonkonnahaigustesse juba noores täiskasvanueas.

Ühendkuningriigi ja Soome teadurite koostöös valminud uuringus kasutati Ühendkuningriigis aastatel 1991–1992 alustatud projekti «Children of the 90s» (ALSPAC) andmeid, mille raames jälgitakse uuritute eluviisi mõju nende tervisele sünnist alates.

Uuringus jälgiti 766 vaatlusalust, kel hinnati 11., 15. ja 24. eluaastal nutikella abil füüsilist aktiivsust seitsme päeva vältel ning 17. ja 24. eluaastal hinnati ehhokardiograafilisel uuringul (EHHO KG) südame vasaku vatsakese massi.

Uuritavad olid päevas füüsiliselt passiivsed 11. eluaastal keskmiselt 362 minutit, 15. eluaastal 474 minuti ja 24. eluaastal 531 minuti vältel. Seega pikenes füüsiliselt passiivne aeg päevas alates 11. eluaastast 24. eluaastaks 2,8 tunni võrra.

EHHO KG andmeil suurenes südame vasaku vatsakese mass 17. ja 24. eluaasta vahelisel perioodil kehalise passiivsuse suurenemisel ühe minuti võrra päevas keskmiselt 0,004 grammi võrra. Passiivset aega sisustas peamiselt niinimetatud ekraaniaeg.

Seniste uuringute andmeil on vasaku vatsakese suurenemine sõltumatu kardiovaskulaarne riskitegur.

Uuringu andmeil suurendab füüsiline passiivsus lapseeas südame-veresoonkonnahaiguste riski kogu hilisemaks eluks.