UURING ⟩ Tervishoiutöötajad leiavad, et nii soo- kui ka seksuaalvähemused kogevad ebavõrdset kohtlemist
27. oktoober 2023, 12:22
Mõttekoda Praxis avalikustab täna uuringu tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakutest lesbidesse, geidesse, biseksuaalsetesse ning trans- ja intersoolistesse inimestesse (LGBTI). Rohkem on neid tervishoiutöötajaid, kes tajuvad, et tervishoiusüsteemis koheldakse trans-ja intersoolisi inimesi ebavõrdselt, kui neid, kes hindavad, et ebavõrdse kohtlemise osaks langevad ka lesbid, geid ja biseksuaalsed inimesed.
Tervishoiutöötajast hindas 42 protsenti, et Eesti tervishoiusüsteemis koheldakse lesbisid, geisid ning biseksuaalseid patsiente võrdselt võrreldes teistega. Samas, 23 protsenti leidis, et seksuaalvähemusse kuuluvate patsientide kohtlemine on ebavõrdne ning ülejäänud ei osanud või ei soovinud vastata või vastasid nii ja naa.
Rohkem on neid tervishoiutöötajaid (35%), kes arvavad, et just transsoolisi ja intersoolisi patsiente koheldakse ebavõrdselt. Hinnangud erinevad sõltuvalt erialast: transsooliste ja intersooliste inimeste ebavõrdset kohtlemist tajub 40 protsenti psühhiaatritest, aga vaid 15 protsenti perearstidest. Seejuures üle poolte tervishoiutudengitest (62%) leiab, et transsoolisi ja intersoolisi patsiente koheldakse Eesti tervishoiusüsteemis ebavõrdselt. Uuringus osales kokku 748 tervishoiutöötajat ja -tudengit.
Mari-Liis Sepper, mõttekoja Praxis võrdsuspoliitika programmi juht kommenteerib tulemusi: «Uuringu vastu oli meedikute seas rõõmustavalt suur huvi ja ka tulemused on head, sest negatiivsed hoiakud ei ole ülekaalus. Võiks öelda, et teadlikkus LGBTI inimestest ning nende vajadustest on n-ö Harju keskmine. Mõnevõrra ettevaatlikumad ja vähem teadlikud on Eesti tervishoiutöötajad ja tudengid aga trans- ja intersooliste inimeste suhtes. Samas valdav enamus (84%) tervishoiutöötajatest arvas, et neile tuleks pakkuda LGBTI patsientide teemalisi täienduskoolitusi, sealhulgas tahavad nad õppida, kuidas suhelda LGBTI inimestega. See tähendab, et avatus mõista ja kuulata seksuaal- ja soovähemusi on suur.»
Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala lisab: «Meedikute hoiakute ja teadlikkuse tõstmisega on tööd ees veel omajagu. Samas rõõmustab meid uuringust nähtuv suur huvi LGBTI teemaliste koolituste vastu. Oleme viimasel paaril aastal koolitanud sadu tervishoiutöötajaid, kelle seast oleme leidnud ka palju liitlasi, kes tahavad seista lesbide, geide, bide, trans- ja intersooliste inimeste tervisevõrdsuse eest. See on paljulubav alus, mille pinnalt edasi töötada.»
Uuringut tutvustatakse täna, 27. oktoobril Tallinnas Praxise ja Eesti LGBT ühingu ühisel konverentsil «LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni?». Konverents keskendub transinimeste soolist üleminekut toetava tervishoiu ja LGBTQI+ inimeste vaimse tervise teemadele, sh vähemusstressile, psühholoogiast tuntud teooriale, mille järgi on seksuaal- ja soovähemuste kehvemad tervisenäitajad tingitud ühiskondlikust ebavõrdsusest ja häbimärgistamisest. Tervishoiutöötajatega arutatakse, millised hoiakud takistavad tervisevõrdsuse saavutamist ning kellel on kanda roll hoiakute muutmises.
Uuringut ja konverentsi rahastab Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programm ja EV Sotsiaalministeerium.