Neuroloog õpetab, kuidas insulti ära tunda

Eestis tabab insult igal aastal umbes 4500 inimest Foto: Shutterstock

Dr Andrus Kreis rääkis PERH-i podcastis insuldi äratundmisest ja insuldiriski vähendamisest. 

Insult on tegelikult kompleks haiguseid. Sel on kolm vormi. Esimene on isheemiline insult ehk ajuinfarkt, kus veresoon läheb ajus umbe ning ilma kiire sekkumiseta see osa ajust, mida veresoon verega varustas, hukkub. Teine variant on hemorraagiline insult ehk ajuverevalum, mis on olukord, kus veresoon läheb katki ning veri jookseb ajju. Kolmas variant on ajuveenide tromboosist või sulgusest tingitud situatsioon, mis viib harva ajukahjustuseni.

Insuldi puhul on teada, et mida kiiremini abi saabub, seda parem. Kuidas ära tunda, et tegu on insuldiga?

Insulti on enamikul juhtudel kerge diagnoosida ning haigestunut ümbritsevad inimesed saavad sageli aru, millega tegu on. Klassikaline sümptom on ühe kehapoole või jäseme halvatus, mis tekib äkki. Kui on näiteks tegu parema kehapoole halvatusega, siis paremakäelistel inimestel kaasneb sellega kõnehäire. Haigestunu kaotab kas täielikult või osaliselt kõnevõime, kõne muutub seosetuks või mittemõistetavaks. Võib esineda ka olukord, kus inimene ei saa aru, mida teised räägivad. Need on enam levinud insulditunnused. Lisaks on märkideks näopoole halvatus, käenõrkus, äkitselt kujunenud tasakaaluhäire, edastab Med24.