Mitu päeva on tuulerõugete peiteperiood?

Tuulerõuged Foto: Elmo Riig

Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus.

Pikaajaline statistika näitab, et haiguse esinemissagedus Eestis on kõrgem talve-kevade perioodil, jaanuarist maini registreeritakse kuni 70 protsenti haigete üldarvust. Haigestuvad enim 0–4-aastased lapsed (60–64 protsenti), 5–9-aastaste laste osakaal moodustab ligi 30 protsenti.

Nakkusallikaks on haige inimene, kes on nakkusohtlik 1–2 päeva enne lööbe tekkimist kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Villikeste lõhkemise järel tekkinud haavandid kattuvad koorikutega, mis irduvad keskmiselt 5–7 päeva pärast lööbimist.

Tuulerõugete vastu vaktsineeritud inimestel ei pruugi lööbekolded koorikutega kattuda, nemad on nakkusohtlikud kuni 24 tundi pärast viimaste lööbekollete tekkimist.

Haigustekitaja levib piisknakkuse teel, samuti on ohtlik kokkupuude villide eritisega. Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel. Viirus võib kanduda ka suurematele vahemaadele, nt naaberruumi, koridori, trepikodadesse. Vastuvõtlikkus haigustekitaja suhtes on väga kõrge – kui peres esineb üks haigusjuhtum, siis haigestuvad 90-protsendilise tõenäosusega teised vastuvõtlikud pereliikmed. Vastuvõtlikumad on kuni 10-aastased lapsed. Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus.

Peiteperiood kestab 7 kuni 21 päeva, keskmiselt 14 kuni 16 päeva.

Haigus algab katarraalsete nähtude ja kehatemperatuuri tõusuga, mille kestus on üks kuni kaks päeva. Seejärel tekib sõlmelis-villiline lööve, lööbimise ajal esineb palaviku tõus. Lööbeelemendid võivad olla erinevad ja esineda kehal ühel ajal. Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev. Näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma, suu ja genitaalide limaskestal.

Lööve puudub jalataldadel ja peopesadel. Lööve on äärmiselt sügelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öösiti unehäireid. Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit.

Täiskasvanud põevad tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapsed.

Kuidas tuulerõugeid ennetada?

Haige isoleeritakse tavaliselt kodus ning hospitaliseeritakse ainult kliinilisel näidustusel.

Haige isoleeritakse kogu nakkusohtliku perioodi jooksul. Eriti hoolikalt tuleb haige isoleerida imikutest, tuulerõugeid mittepõdenud ja immuunpuudulikkusega inimestest. Ruumi, kus viibib haige, tuleb hoolikalt tuulutada ja niiskelt koristada, desinfektsiooni ei tehta. Haige nina-neelueritised ja nendega saastunud esemed ja vahendid kuuluvad kahjutustamisele.

Tuulerõugeid saab ennetada vaktsineerimisega. Tuulerõugete vastane vaktsineerimine ei kuulu Eestis riiklikusse immuniseerimiskavasse. Immuniseerimata kontaktseid soovitatakse vaktsineerida 3–5 päeva jooksul pärast viimast kokkupuudet haigega, see väldib haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet. Vaktsiini manustatakse tootja soovitatud skeemi alusel. Alla ühe aasta vanuseid lapsi ja rasedaid ei vaktsineerita tuulerõugete elusvaktsiiniga.

Lasteaiarühmas, kus esines tuulerõugete haigusjuht, tuleb jälgida kõiki lapsi. Rühma ei ole soovitatav 21 päeva jooksul pärast haige lapse rühmas viibimist lubada uusi tuulerõugeid mittepõdenuid lapsi. Haigestunud laps ei või lasteaias käia kogu nakkusohtliku perioodi ajal. Rühmaruume koristatakse märjalt ja tuulutatakse hoolikalt.

Allikas: terviseamet