Ravijärjekorrad on viie aasta pikimad

Eriarstide juurde on pea alati järjekord.

FOTO: Liis Treimann

Kuigi haigekassa on juba paar aastat ambulatoorset ja päevaravi statsionaarsega võrreldes esiplaanil hoidnud, on 1. jaanuari seisuga haiglate järjekorras ootavate inimeste hulk aastatega kasvanud.


Haigekassa statistika näitab, et selle aasta jaanuari seisuga ootas ambulatoorse ravi järjekorras 236 671 inimest ja päevastatsionaari järjekorras 5727 inimest, mis on vastavalt 27 protsenti ja 35 protsenti enam kui 2008. aastal, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.

Statsionaarse eriarstiabi järjekorras samasugust kasvu toimunud pole, järjekorrad olid kõige pikemad hoopis 2009. ja 2010. aastal.

Haigekassa tervishoiuosakonna ravi rahastamise talituse juht Kristiina Kahur selgitas, et üks pikenemise põhjuseid on asjaolu, et haigekassa nõukogu muutis 2009. aastal majanduskriisi tingimustes ambulatoorse ravijärjekorra maksimumpikkust neljalt nädalal kuuele. See suurendas paratamatult ka ravijärjekorras olevate isikute arvu.

Tema sõnul suurendati sel aastal eriarstiabi eelarves võrreldes mullusega ambulatoorsete ravijuhtude arvu 0,2 protsenti, päevaravijuhtude arvu 0,9 protsenti ja statsionaarsete juhtude arvu 0,2 protsenti.

Erakliinikul maht vähenenud

Erafirmana tegutseva Kõrva-Nina-Kurguhaiguste kliiniku juhatuse liikme Oliver Vaide sõnul on nende haigekassa lepingu maht tänavu esialgsetel andmetel vaid 65 protsenti nelja aasta tagusest mahust. Viimase kolme aastaga on kliinikus näiteks operatsioonide ravijärjekord kolmekordistunud nii ajaliselt kui ka inimeste arvult.

Vaide sõnul on ooteaeg pikem, kui haigekassa kord lubab. «Peame seda haigekassast tingituks ja ootame sisulist lähenemist lepingute sõlmimisel,» märkis ta. Vaide on üks nendest, kes leiab, et praegune haigekassa lepingute sõlmimise kord vajab muutmist ning rohkem raha tuleks eraldada nendele, kelle järjekorrad on raha puudumise tõttu eriti pikad.

Samalaadse ettepaneku on teinud Eesti Eratervishoiuasutuste Liit (EETAL). Liidu ja ühtlasi erahaigla Fertilitas juht Ivo Saarma selgitas, et EETAL on seda meelt, et koos patsientide piiriülest liikumist lubava Euroopa direktiivi ülevõtmisega tuleks tagada patsientide vaba liikumine ka riigi sees.

Üks eeldusi on tsentraalse järjekorra sisseseadmine haigekassa juurde ning loobumine senistest lepingute põhimõtetest. Partnerid võiksid olla kõik tegevusluba omavad raviasutused.

Järjekorrast ettepoole ostmine oma raha eest ei peaks tähendama, et riik ei kompenseeri piirhinna ulatuses kulusid siis, kui inimese aeg järjekorras on saabunud. «Piiratud ressursi puhul peaks solidaarsus tähendama küll, et kõike kohe ei saa, kuid põhjendamatu on jätta ravikulu hüvitamata pärast järjekorra kättetulekut,» märkis Saarma.

Tema arvates tuleks sellist käitumist just soosida, sest pika ooteaja puhul kasvab tüsistuste risk ning väheneb inimeste töövõime.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov sõnas, et patsientidele, kes saavad plaanilist ravi välisriigis, hakatakse rahalist hüvitust Eestis hüvitatavate teenuste eest haigekassa hindadega maksma 2013. aasta oktoobrist. Eestis ravitud patsiendile sellist kompensatsiooni plaanis maksma hakata ei ole.

Tagasi üles