Eesti kuulub sclerosis multiplexi kõrgeima haigestumisega piirkonda

EI JAKSA TÕSTA: Üks sclerosis multiplexi tüüpilisemaid nähtusid on see, et inimene ei jaksa näiteks enam veekruusi suu juurde tõsta. Käsi ei kuula sõna ja temas pole jõudu. Foto: Sander Ilvest Foto: Saarte Hääl

Eesti kuulub kõrgeima sclerosis multiplexi haigestumisega piirkonda, sh on meil haigestumisi rohkem kui naaberriikides Lätis ja Leedus. Haiguskoormuse ning haiguse tekkepõhjuste ja mõjude analüüsimiseks valmib novembris Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi ning Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu toel Roche selleteemaline uuring.

Sclerosis multiplexi (SM-i) diagnoositakse Eestis üha enam – Multiple Sclerosis International Federation andmetel põeb Eestis iga 100 000 inimese kohta SM-i 113 inimest ning selle näitajaga kuulub Eesti kõrgeima haigestumisega piirkonda maailmas. Kõige sagedamini haigestuvad SM-i parimas tööeas inimesed vanuses 20-40 eluaastat. Adekvaatse ravita kahandab SM patsientide elukvaliteeti, töövõimet, suutlikkust elada aktiivset elu ning põhjustab puude teket ja seetõttu sageli ka töövõime kadu.

Keskmise Eesti elanikkonnaga võrreldes esineb SM-iga patsientidel puuet üle kuue korra sagedamini. Hiljutise uuringu tulemuste kohaselt on 71,3 protsenti SM-iga patsientidest välja kujunenud puue või töövõimekadu või mõlemad ning 32,1 protsenti patsientidest tuvastati töövõimekadu ja 22 protsendil puue juba esimese aasta jooksul pärast SM-i diagnoosi saamist.