Perekonnas esineb vähki? Arst selgitab, kuidas vähk õigeaegselt avastada

Vähilindid. Foto: Shutterstock

Eestis haigestub 75. eluaastaks vähki iga kolmas mees ja neljas naine. Vähi varajase avastamise üheks eelduseks on teada oma geneetilisi riske. Onkoloog ja Antegenes asutaja Dr Peeter Padrik ning SYNLAB Eesti arendusjuht Kaspar Ratnik räägivad vähkkasvajate ennetamise ja varajase avastamise võimalustest.

«Vähktõvele on iseloomulik kasvajaliste rakkude kontrollimatu paljunemine ja levik organismis. Tervislikult toimivates kudedes ja organites jagunevad rakud reguleeritud viisil - vanad või kahjustunud rakud asendatakse uutega, kuid kasvajate puhul on rakkude paljunemise protsess häiritud ning organism ei ole võimeline seda peatama,» selgitas dr Peeter Padrik. «Vähi näol ei ole tegemist ühe haigusega, see võib areneda organismi erinevatest rakkudest, olles seega isemoodi haigused,» täiendas arst.

«Erinevatest vähivormidest ning nende tagajärgedest räägitakse meedias palju ja inimestel on paraku ka endal või lähedaste seas kogemuslugusid. Mõistagi tekitab see inimeses soovi vähki haigestumist ennetada ja vähi tekkeriski hinnata,» tõdes Kaspar Ratnik. Ta lisas, et levinud vähivormide, näiteks emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi ennetamiseks ning varajaseks tuvastamiseks on Eestis riiklikud sõeluuringud, mis toimivad hästi ja mille rakendamine vähendab selgelt vähisurmasid. «Kuid inimeste osalusprotsent neis uuringutes võiks olla kõrgem,» pani Ratnik kõigile südamele sõeluuringutest osa võtma.