Loe, mida on edu saavutamiseks tegelikult vaja

Edukus tähendab iga inimese jaoks erinevaid asju. Teekond soovitud saavutusteni ei pruugi olla lihtne, siiski toob eesmärkide saavutamine kaasa palju positiivseid emotsioone. Foto: Pexels

Kuigi viha tajutakse sageli negatiivse emotsioonina, võib see olla ka võimas motivaator, et inimesed saavutaksid elus väljakutseid pakkuvaid eesmärke. 

«Inimesed usuvad sageli, et õnnelik seisund on ideaalne ja enamik inimesi peab õnne poole püüdlemist peamiseks elueesmärgiks,» ütles Texase A&M ülikooli psühholoogia- ja ajuteaduste osakonna professor ning juhtivautor Heather Lench. «Arvamus, et positiivsed emotsioonid on vaimse tervise ja heaolu jaoks ideaalsed, on olnud emotsionaalsete ja psühholoogiliste emotsioonide käsitlustes silmapaistev, kuid varasemad uuringud näitavad, et emotsioonide segu, sealhulgas negatiivsed emotsioonid, nagu viha, annavad parima tulemuse.»

Aastakümneid uuritud funktsionalistlik emotsiooniteooria viitab sellele, et kõik emotsioonid, olgu need head või halvad, on reaktsioonid inimese keskkonnas toimuvatele sündmustele ning teenivad eesmärki hoiatada seda inimest olulistest olukordadest, mis nõuavad Lenchi sõnul tegutsemist.

Iga emotsioon võib nõuda erinevat vastust. Näiteks võib kurbus viidata sellele, et inimene peab otsima abi või emotsionaalset tuge, samas, kui viha võib viidata sellele, et ta peab takistuse ületamiseks midagi ette võtma.

Et paremini mõista viha rolli eesmärkide saavutamisel, viisid teadlased läbi katsed, milles osales üle 1000 osaleja, ning analüüsisid enam kui 1400 vastaja küsitlusandmeid. Igas katses kutsusid teadlased esile kas emotsionaalse reaktsiooni, näiteks viha, lõbusus, iha või kurbus, või neutraalse emotsionaalse seisundi ning esitasid seejärel osalejatele väljakutseid pakkuva eesmärgi.

Uurimus «Anger has Benefits for Attaining Goals,» avaldati ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology.

Ühes katses näidati osalejatele visuaale, mis olid loodud konkreetsete emotsionaalsete või neutraalsete reaktsioonide esilekutsumiseks, ja seejärel paluti neil lahendada sõnamõistatusi. Teises mängus oli eesmärk saavutada suusatamise videomängus rekordeid, kusjuures üks mäng hõlmas väljakutseid (lippude vältimine slaalomi rajal) ja üks oli lihtsam mäng, mis hõlmas ainult hüppeid. 

Kõigi katsete käigus parandas viha, võrreldes neutraalse seisundiga, inimeste võimet saavutada oma eesmärke erinevates väljakutseterohketes olukordades. Mõnel juhul seostati seda suurenenud skooridega või lühema reageerimisajaga. Ühes katses suurendas see parema tulemuse saavutamiseks ka petmist.

Teadlased analüüsisid ka 2016. ja 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste ajal kogutud küsitluste andmeid. Enne valimisi paluti inimestel hinnata, kui vihased nad oleksid, kui nende lemmikkandidaat ei võidaks. Pärast valimisi andsid nad teada, kas nad hääletasid ja kelle poolt. Küsitluses osalejad, kes märkisid, et oleksid vihased, kui nende kandidaat ei võida, hääletasid suurema tõenäosusega valimistel, kuid negatiivne emotsioon ei mõjutanud seda, millise kandidaadi poolt nad hääletasid.

«Need leiud näitavad, et viha suurendab pingutusi soovitud eesmärgi saavutamiseks, mille tulemuseks on sageli suurem edu,» ütles Lench.

Viha mõju, mis õhutas inimesi oma eesmärke saavutama ja sageli neid saavutama, oli Lenchi sõnul spetsiifiline olukordades, kus eesmärgid olid keerulisemad. Viha ei paistnud olevat seotud eesmärkide saavutamisega, kui eesmärgid olid lihtsamad, näiteks suusahüppe videomängus.

Tulemused viitavad sellele, et emotsioonid, mida sageli peetakse negatiivseks, nagu viha, igavus või kurbus, võivad Lenchi sõnul olla kasulikud.

«Inimesed eelistavad rohkem kasutada positiivseid emotsioone vahenditena kui negatiivseid ja kipuvad nägema negatiivseid emotsioone halvasti kohanevatena,» ütles ta. «Meie uuringud lisavad üha rohkem tõendeid selle kohta, et positiivsete ja negatiivsete emotsioonide segu soodustab heaolu ning negatiivsete emotsioonide kasutamine tööriistana võib mõnes olukorras olla eriti tõhus.»