D-vitamiin
Keegi meist ei saa ilma D-vitamiinita, ka mehed mitte. Selge on see, et meie kliimavöötmes viibime me päikese käes liiga vähe ja D-vitamiini puudus hiilib salamisi, endast väsimusega märku andes, ligi. Paljudel meestel on füüsiline töö ja vahel selgub alles peale perearstile kehva enesetunnet ja väsimust kurtes, et organism on tugevas D-vitamiini puuduses.
D-vitamiini peamine ülesanne organismis on kaltsiumi, magneesiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine. Sellest sõltuvad väga otseselt nii luukoe kui ka hammaste normaalne areng. Seesama palju räägitud päikesevitamiin on osaline verehüübimise, lihastöö, närvikoe talitluse ja immuunfunktsiooni regulatsioonis. Lisaks mõjutab D-vitamiin valgusünteesi lihases ning läbi selle lihasmassi, kokkutõmbejõudu, reaktsiooniaega, koordinatsiooni ja vastupidavust.
D-vitamiini puudujääk on üheks põhjuseks, miks haigestutakse sagedamini ja raskemalt erinevatesse hingamisteede haigustesse. Oluline on märkida, et D-vitamiini puudus suurendab ka vähiriski, haigestumist südame ja veresoonkonna haigustesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, reumatoidartriiti ja teistesse autoimmuunhaigustesse. Ka vaimne tervis, mis on viimasel ajal aina enam murekohaks, on D-vitamiini puudusest negatiivselt mõjutatud – see suurendab erinevate meeleoluhäirete välja kujunemist ja depressiooni langemise tõenäosust.
Magneesium
Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Aga kas ikka toodi? Ja kas üleüldse peaks millegi poole püüdlema tervist ohverdades? Mehed kipuvad sageli üle pingutama, nii füüsilise kui vaimse tööga, ei balansseeri piisavalt hästi töö- ja puhkeaega ning just siis võibki endast märku anda magneesiumi puudus. Magneesiumi sisaldus väheneb organismis märgatavalt nii füüsilise kui vaimse stressi perioodil. Füüsilise tegevuse ajal võib magneesiumi puudust märgata lihaskrampide, piimhappe kogunemise tõttu tekkivate lihasvalude ja kiirema väsimuse tekkimisena. Ka senised sportlikud tulemused võivad langeda ning organism koormusest taastumiseks rohkem aega vajada. Seetõttu arvatakse, et sporti harrastavad inimesed vajavad päevas isegi rohkem kui 300-400mg magneesiumi, mida peetakse muidu erinevatest allikatest lähtuvalt tavapäraseks päevaseks annuseks. Mis viib organismist tavapärasest kiiremini magneesiumi välja?
- Alkohol, gaseeritud joogid ja ravimid (nt kortikosteroidid ja diureetikumid). Sarnaselt mõjub ka higistamine.
- Magneesiumipuudusest on ohustatud ka diabeetikud ja dieeditajad.
- Rasvane, kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit pärsib magneesiumi imendumist. Näiteks rasvase juustu söömine, kuna lisaks rasvale sisaldab see ka palju kaltsiumi. Seetõttu peaksid oma magneesiumi taset jälgima need mehed, kes tarbivad palju valku ja vähe süsivesikuid. (nn ketogeense toitumise korral)
Oomega-3 rasvhapped
Üheks meeste tervist ohustavaks faktoriks on tervist kahjustavad elustiilivalikud. Alkohol, tubakas ja liigselt töödeldud toidu tarbimine tekitavad kõik kehas põletikulisi protsesse ehk oksüdatiivset stressi. Oksüdatiivne stress on omakorda paljude krooniliste haiguste põhjuseks. On üldteada, et oomega-3 rasvhappeid vajame me südame ja veresoonkonna tervise heaks, kuid sellega nende kasulik mõju ei piirdu. Oomega-3 rasvhapped leevendavad põletikulisi protsesse, mis on paljude krooniliste haiguste põhjuseks. Lisaks südame ja veresoonkonna tervisele on oomega-3 rasvhapped kasulikud ka ajule ja kognitiivsele funktsioonile, liigestele, silmadele ning naha ja juuste jaoks. Samuti toetavad need immuunsüsteemi.
Oomega 3 rasvahappeid võiks tarvitada ka sporti tehes, kuna need leevendavad ületreenimise tagajärgi ja liigeste jäikust ning aktiveerivad immuunsüsteemi, vähendades nii treeningutest põhjustatud oksüdatiivse stressi negatiivseid mõjusid.
Mehi kimbutab tihti ka enneaegne kiilanemine – ka siin võib rolli mängida vitamiinipuudus!
Kes arvab, et mehi nende välimus ei huvita, eksib üsna kõvasti. Eriti valusaks murekohaks on meestel kiilanev pealagi ja hõrenevad juuksed. Meestüüpi kiilanemine ehk androgeenne alopeetsia on põhjustatud nii geneetilistest teguritest kui ka eelnevalt mainitud valedest valikutest – kehv toitumine, stressirohke eluviis ja teatud ravimid. Apteekidest sageli küsitavateks toodeteks on meeste juuksekasvu soodustavad vitamiinid. Tõepoolest on meil juuksevitamiinid saadaval – enamasti sisaldavad need biotiini, A-, E-, C-, ja D-vitamiini ning aminohappeid ja proteiinirikkaid koostisosasid nagu L-cysteine, mis aitab toota keratiini. Keratiin on juuksestruktuuri oluline osa ning aitab juuste tervist hoida ja üldmuljet parandada. Seetõttu ongi spetsiaalsed juuste vitamiinid meestele soovitatavad, kuna aitavad taastada enesekindlust ja hoida harjumuspärast välimust.
Allikad: