Kõik noored sportlased tervisekontrolli ei pääse

Lapsed hakkavad harjutama juba päris väiksena. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik peab regulaarselt harjutavate noorte sportlaste tervise jälgimist väga oluliseks.

Tegelikult jookseb praegu piir üheksa eluaasta ja minimaalselt viie treeningtunni juurest nädalas ning need, kes vähem harjutavad, ehkki regulaarselt, saavad tervist kontrollida perearsti juures. Mingit kohustuslikku arsti juurde suunamist, nagu oli varem spordikoolides, tänapäeval ei toimu.

Võimaluse uuringuteks on haigekassa noorsportlastele loonud, kuid kas neid sinna suunatakse, sõltub vanematest ja treenerist. Selline tervisekontrolli projekt toimib neljandat aastat.

Uuringuid saab teha Tallinnas Spordimeditsiini Sihtasutuses, Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus, Pärnu ja Narva haiglas ning Ida-Viru keskhaiglas. Samas saartel sellist võimalust pole.

Ehkki uuringumaht on aasta-aastalt kasvanud, ei rahulda see kaugeltki vajadusi. Tänavu pääseb Eestis põhjalikku tervisekontrolli 11 500 noorsportlast, kel vanust 9–19 aastat. Tegelik harjutajate arv on aga 80 000 –
90 000 ringis. Pealegi jäävad sellest välja lapsed, kes hakkavad trennis käima nooremalt kui üheksa-aastaselt.

Terviseuuringute peamised eesmärgid on eluohtlike seisundite väljaselgitamine, haigus- ja traumaeelsete seisundite avastamine, vereringe riskifaktorite kindlakstegemine ning ülekoormuse ennetamine.

Nii Eesti kui ka teiste riikide andmed näitavad, et treeningukeeldu rakendatakse 0,3–1,3 protsendil uuringu läbinud noor­sportlastel. Mullu kehtestati Eestis ajutised koormuspiirangud ja määrati täiendavad uuringud 14 protsendile tervisekontrollis käinud noorsportlastest.