Eesti arstide päevadel Tartus tulevad kõne alla ka meedikute päevaprobleemid

Lääne-Tallinna keskhaigla arstid koos õdedega õpetajate streiki teotamas.

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Ehkki 29. ja 30.märtsil Tartus peetavatel arstide päevadel on põhiteemaks arstikunst ja inimese vananemisega seotud protsessid, tulevad kõne alla ka meedikute praegused mured.


Arstide liidu tänavuse konverentsi peateema on arstikunst. Arsti töös on palju erinevaid tahke: ühel pool patsiendiga suhtlemine ja traditsioonilised diagnoosimis- ja ravivõtted, teisalt uued kõrgtehnoloogilised meetodid. «Arutleme, missuguseid nõudmisi arstidele esitatakse ning kas ja kuidas suudab arstkond neid täita,» ütles liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Räägitakse ka vananemise molekulaarsetest protsessidest ning püütakse leida vastust igihaljale teemale: kuidas elada igavesti. Käsitletakse kroonilist neeruhaigust täiskasvanutel ja lastel, selle ennetust, neeruasendusravi ja neerusiirdamise küsimusi. Taastusravi sessioonil analüüsitakse taastusravi osakondades ravitud keerukaid haigusjuhte.

Arstide päevadel tähistatakse ka ajakirja Eesti Arst 90. sünnipäeva ning vaagitakse erialase kommunikatsiooni viiside arengut ja tulevikuväljavaateid Eestis ja Soomes.

Lisaks Eesti arstidele ja teadlastele esinevad konverentsil külalised Soome Arstide Liidust ja seltsist Duodecim.

Arstide päevade kavas on ka arutelud aktuaalsetel teemadel. Süvenev arstide puudus on viimastel aastatel toonud Eestisse tööle arste väljastpoolt Euroopa Liidu riike. Enamasti on «importarstid» pärit Venemaalt ja Ukrainast ning töötavad Ida-Virumaal.

Vaadeldakse, kuidas reguleerib Eesti riik välismaa arstide tööle lubamist, kas nende pädevust ja keeleoskust peaks rangemalt kontrollima, et mitte ohustada arstiabi kvaliteeti. Diskussioonil osalevad sotsiaalminister Hanno Pevkur, terviseameti, arstiteaduskonna ja arstide liidu esindajad.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi vestlusringi pealkiri on «Mina usun Eesti meditsiini tulevikku.» Üliõpilased näevad olukorda, kus paljud vanemad kolleegid Eestist lahkuvad ja ühiskonna hoiakud arstide suhtes on oluliselt muutunud. Noored siiski usuvad meie meditsiini tulevikku ning jagavad mõtteid, mis neis seda usku hoiavad ning laiemalt levitada aitavad.

Esimene Eesti arstide päev toimus 1920. aastal, Eesti Arstide Liit korraldab arstide päevi alates aastast 1994. Konverentsile on registreerunud 580 arsti ja arstiteaduse üliõpilast.
 

Populaarne

Tagasi üles