Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hea teada: milliseid analüüse saab teha koduste kiirtestidega?

Copy
Immunodiagnostilise kiirtestiga saab tuvastada rota- ja adenoviirust, mis on inimestel ühed peamised nakkusliku kõhuviiruse, kurgupõletiku, bronhiidi või silmapõletiku põhjustajad.
Immunodiagnostilise kiirtestiga saab tuvastada rota- ja adenoviirust, mis on inimestel ühed peamised nakkusliku kõhuviiruse, kurgupõletiku, bronhiidi või silmapõletiku põhjustajad. Foto: Shutterstock

Kiirtestidega seostuvad inimestel ilmselt eelkõige COVID-19 antigeeni testid. Kuid kas teadsid, et kiirtestidega saab iseseisvalt teha enam kui kümmet erinevat analüüsi, mis aitavad tuvastada haiguseid? 

Üheks esimeseks koduseks kiirtestiks oli 1970. aastatel rasedustest. Toona oli tegemist tõelise revolutsiooniga, sest enne seda kasutati raseduse diagnoosimiseks peamiselt arsti juures tehtavaid uriiniproove ja vereanalüüse. 1980. aastatel ilmusid turule HIV-antikehade kiirtestid, glükoositestid veresuhkru taseme mõõtmiseks, streptokokknakkuse kiirtestid ning 1990. aastate alguses kolesteroolitestid. Paikuse Südameapteegi juhataja Christyna Kuusik ütleb, et tänaseks on olemas palju erinevaid kiirteste, mis aitavad kaasa erinevate haiguste ning terviseseisundite tuvastamisele, alates nakkushaigustest kuni südame-veresoonkonna haigusteni. «Uute testide arendamine ja täiustamine on pidev protsess ning kiirtestid on saanud meditsiinis oluliseks vahendiks kiirete ja täpsete diagnooside saamiseks,» nendib apteeker.

Kuusiku sõnul on kiirtestid hea viis esmase kiire hinnangu andmiseks, kui on põhjust kahtlustada mõnd viirushaigust, haigust, vitamiinide või mineraalide puudust. Confido esmatasandi meditsiinijuht dr Karita Košeleva lisab, et olenevalt kiirtestist ja selle tulemustest peaks põhjalikuma diagnoosi ja ravi saamiseks pöörduda arsti poole.

Kiirtestidega saab tuvastada viiruseid ja bakteriaalseid haiguseid

Tänaseks on ilmselt kõigile teada, et kiirtestiga saab tuvastada COVID-19 ja A- ja B-gripi antigeene. Apteekides on müügil ka neliktestid, mis tuvastavad ühe testiga nii COVID-19, A- ja B-gripi kui ka RS-viiruse ning sümptomite korral piisab viiruse tuvastamiseks vaid ühest testist.

Immunodiagnostilise kiirtestiga saab tuvastada rota- ja adenoviirust. «Nii rotaviirus kui ka adenoviirus on inimestel ühed peamised nakkusliku kõhuviiruse, kurgupõletiku, bronhiidi või silmapõletiku põhjustajad, eriti lastel ning eakatel,» kirjeldab dr Košeleva. Ta lisab, et rotaviiruse ja adenoviiruse infektsioon levib lihtsalt kokkupuutel nakkustekitajatega saastunud esemete või saastunud pindadega. Apteekri sõnul on rota- ja adenoviiruse kiirtest eriti paslik alla 5-aastastele lastele ja eakatele, kui neil esinevad sümptomid nagu vesine kõhulahtisus, oksendamine, palavik ning need sümptomid on ägeda algusega. Väikelastel võib arsti sõnul rotaviiruse puhul kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu vajab laps haiglaravi.

Eraldi kiirtest on ka streptokoki tuvastamiseks. «Streptokokk A kurgukaape kiirtesti tasub teha kurguvalu korral. Nii saab kindlaks teha, kas valu põhjustajaks on A-grupi streptokokk või mõni viirus. See on oluline ravi määramiseks, kuna streptokokk A nõuab antibiootikumiravi, kuid viirushaigus mitte,» selgitab Kuusik. Apteeker soovitab testi teha siis, kui esinevad streptokoki infektsioonile iseloomulikud sümptomid: turses ja valulik kurk/kurgumandlid, palavik, pea- ja lihasvalu, iiveldus ja oksendamine, loid olek.

Dr Košeleva nendib, et ainuüksi kliinilise pildi ja läbivaatuse põhjal ei ole alati võimalik eristada viiruslikku infektsiooni bakteriaalsest ning seega kinnitatakse või lükatakse ümber streptokoki esinemine analüüsi abiga.

Helicobacter pylori on veel üks paljudest bakteritest, mis võib inimesel esile kutsuda haigestumise, ning ka seda saab apteegist soetatava kiirtestiga kodustes tingimustes tuvastada. «Täpsemalt saab tuvastada Helicobacteri pylori vastase antikehade olemasolu. Bakter ise levib käte, saastunud toidu ja vee kaudu ning see esineb 80 protsendi eestimaalaste organismis suuremaid muresid tekitamata. Mao või soolestiku epiteelis elav helikobakter võib aga esile kutsuda kroonilise gastriidi, mis võib põhjustada haavandtõbe,» räägib apteeker. Ta lisab, et bakteri olemasolu tuvastamisel on arstil võimalik määrata tõhus antibiootikumiravi. Kiirtesti soovitab ta teha, kui esinevad sümptomid nagu sagedane kõhuvalu, eriti kõhu ülemises osas, kõrvetised, ebameeldiv maitse suus, iiveldus.

Üks põhilisi näitajaid, mida haigussümptomitega arsti juurde pöördudes verest mõõdetakse, on Kuusiku sõnul CRP ehk C-reaktiivne valk, mis tuvastab organismis põletikku. C-reaktiivne valk on niinimetatud ägeda faasi valik, mille sisaldus veres suureneb põletikulise protsessi korral väga kiiresti. Sama näitajat saab mõõta ka kiirtestiga, et anda esimene hinnang arsti poole pöördumise vajadusele. Kui näitaja on normist kõrgem, siis peaks edasisteks uuringuteks pöörduma arsti poole.

Kiirtestidega saab hinnata ka elundkonna seisundit

Eraldi kiirtestid on ka maksafunktsiooni füsioloogilise seisundi hindamiseks, kilpnäärme alatalituse tuvastamiseks ja eesnäärme antigeeni (PSA) määramiseks. «Maksafunktsiooni kiirtesti tasub teha, kui tarbid regulaarselt alkoholi, oled ülekaaluline, sul esineb ebaselge põhjusega kaalulangus või kaalutõus, väljaheide on hele ja/või uriin on tumenenud, esineb valu ülakõhu paremal pool, nahk või silmavalged on muutunud kollakaks ja esineb nahasügelus,» kirjeldab Kuusik.

Kilpnäärme alatalituse test näitab aga, kas sinu kilpnääre töötab normaalselt. «Kilpnäärme haigused on väga levinud. Testi soovitatakse teha naistel vanuses 35-64 vähemalt ühe korra aastas. Naistel aga esineb kilpnäärme talitlushäireid rohkem kui meestel,» toob apteeker välja.

Üsna levinud on Eesti inimeste seas ka tsöliaakia ehk rahvakeeli teravilja-/gluteenitalumatus. «Tsöliaakia näol on tegemist geneetilise eelsoodumusega peensoole limaskesta haigusega, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toidud ja tooted. Kiirtest on lihtne ja kiire viis kontrollida, kas sinu pea- ja kõhuvalud, kõhulahtisus -ja kinnisus, puhitus võivad olla põhjustatud sellest, organism on gluteeni sisaldavale toidule tundlik,» sõnab Kuusik.

Mehed peaksid dr Košeleva sõnul regulaarselt kas labori- või kiirtestiga kontrollima prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA sisaldust veres. Normist kõrgem PSA tase näitab eesnäärme talituse häiret. PSA kõrgem sisaldus veres võib muuhulgas viidata eesnäärme pahaloomulisele kasvajale, mis on Eesti meestel kõige sagedasem kasvaja. «Mehed kahjuks ei jõua arsti juurde piisavalt tihti ning kodune näpuotsa verest võetav kiirtest on hea ja lihtne võimalus, mis aitab mehel hinnata, kas kõik on korras ja kas peaks pöörduma põhjalikumate analüüside tegemiseks arsti poole,» märgib arst.

Esmane hinnang D-vitamiini või raua puudusest organismis

Kiirtestidega saab tuvastada ka D-vitamiini puudust ja rauavaegust. Mõlemad testid hindavad sõrmeotsast võetud verest, kas D-vitamiini ja raua sisaldus sinu veres on piisav. D-vitamiini puudusele viitab arsti sõnul pidev väsimus, sage haigestumine, liigne emotsionaalsus, närvilisus ja depressioon. «Eestis elavatel inimestel on kliimast tingituna D-vitamiini tase sageli alla normi ning seetõttu on oluline jälgida, kas oleks vaja D-vitamiini toidulisandinda juurde võtta,» märgib Kuusik. Rauavaegust tasub kahtlustada, kui esineb energiapuudus, pidev väsimus, hingeldus, kahvatus, peavalud, rahutute jalgade sündroom, südamepekslemine ja õhupuudus füüsilise koormuse korral. Kui test näitab D-vitamiini või ferritiini valgu defitsiiti, siis peaks arsti või apteekriga nõu pidades rikastama menüüd ja/või juurde võtma sobivaid toidulisandeid.

Kuusik ja dr Košeleva ütlevad, et kiirtestid on heaks abivahendiks kiireks ja mugavaks esmase hinnangu andmiseks, kuid kindlasti ei tohiks vaid sellele tuginedes ise diagnoosi panna ja ravi alustada.

«Diagnoosi ja ravi määramiseks on oluline pöörduda kiirtesti tulemustega arsti poole või küsida nõu apteekrilt. Nende soovitusel saab vajadusel läbi viia põhjalikuma tervisekontrolli ning tulemustele toetudes määrata ka ravi,» ütleb Kuusik.

Tagasi üles