:format(webp)/nginx/o/2022/10/18/14905944t1hb693.jpg)
Ehkki Eesti inimeste teadlikkus vaimse tervise probleemidest on aastatega kasvanud, ei tajuta neid võrdväärsetena füüsiliste muredega. Miks tasub psühholoogi juures regulaarselt kontrollis käia, kuidas leida tee õige spetsialistini ja mida jälgida töökeskkonnas vaimse tervise hoidmiseks, aitab avada Meliva psühholoog Margus Maksimov.
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) kohaselt on eestlaste seas kõige levinumad vaimse tervise probleemid depressioon ja ärevushäired – kõige suurema riskiga on seejuures noorukid ja noored täiskasvanud. Vanusega riskitase väheneb, ent hakkab jälle kasvama pärast 74ndat eluaastat. Aja jooksul on depressiooni esmase kogemise vanus nihkunud järjest varasemaks.
Eesti käib selles osas muu maailmaga sama jalga. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt kogeb kolmandik naistest ja viiendik meestest enne 65ndat eluaastat vähemalt ühte depressiooni episoodi. «Kindasti on siin oma osa ühiskonnal. Järjest suurem surve olla edukas ja populaarne, teha asju, mis on in ja näidata näpuga sellele, mis on out. See kõik paneb inimesed suure surve alla juba varajasest lapsepõlvest. Kui siia lisada veel vähene toetus ja lähedaste mõistmatus, saamegi ebasoodsa keskkonna, kus noor peab toime tulema koormaga, mis osutub sageli üle jõu käivaks,» nendib Maksimov.
Psühholoog kinnitab, et kui füüsilisi probleeme oleme õppinud märkama, sest need annavad endast tavaliselt valusalt teada, siis vaimse tervise märkide lugemine on paljude jaoks keeruline. «Kui silmaga ei näe ja käega ei tunne, siis seda justkui ei eksisteeri. Sageli teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, kui kõige lähedasemad ei mõista,» märgib Maksimov. Seetõttu soovitab ta sarnaselt hambaarstile külastada regulaarselt ka psühholoogi, et vaadata aeg-ajalt endasse ja arutada vajadusel spetsialistiga tekkinud muremõtteid.
Meliva psühholoogi hinnangul on hoiakud ühiskonnas vaimse tervise küsimustes muutuma hakanud ja teadlikkus kasvanud. «Tasapisi jõuab kohale mõistmine, et sarnaselt füüsilisele tervisele vajab ka meie vaimne pool pidevat tähelepanu. Nii nagu kõikide probleemidega: on hea, kui neid ennetatakse, mitte ei oodata, kuniks olukord keeruliseks muutub. Vaimne tervis on osa tervikust – pole head tervist ilma korras vaimse terviseta.»
Maksimovi sõnul on psühholoogi eesmärk aidata inimesel leida tasakaalu nii oma mõtetes ja tunnetes kui suhtes ümbritseva keskkonnaga. «See võib tähendada, et mingil hetkel on vaja inimene lihtsalt ära kuulata, aga teine kord aidata luua selgust pingelises olukorras või leida lahendusi pikka aega kestnud probleemirägastikus. Igal inimesel võiks olla niiöelda oma psühholoog, kellega aeg-ajalt maha istuda ja mõtteid peegeldada. Ent mõistan, et reaalsus selgelt nii roosiline ei ole. Inimeste valmisolek spetsialisti poole pöörduda on jätkuvalt üks suurim väljakutse meie valdkonnas,» avab Maksimov. Ta lisab, et loomulikult ei saa ära unustada ka vaimse tervise valdkonna üldist seisu, kus vaimse tervise spetsialisti leidmine on kohati keeruline.
«Täna on pigem küsimus selles, kuhu kõige kiiremini oleks võimalik aeg saada. Kriitiliseks teguriks on ka kliendi ja teda toetava spetsilisti omavaheline klapp. Kui inimene ei tunne ennast mugavalt, siis on väga keeruline end ka avada – probleemide olemust mõistmata on spetsialistil aga raske aidata,» ütleb Maksimov. Abi võib saada ka näiteks digirakenduse kaudu.
Alustuseks võiks mõelda sellele, millistele küsimustele lahendusi otsitakse. Kui mure on seotud otseselt tööga, aitab töö- ja organisatsioonipsühholoog. Kui tegemist on probleemidega lähisuhetes, võib abi olla pereterapeudist või vastava väljaõppega psühholoogist. «Oma mure tasub esimeses järjekorras ära rääkida vaimse tervise õele, kes oskab abivajaja kindlasti õige spetsialistini viia,» julgustab Maksimov. Kartma ei peaks seda, et mure ei ole spetsialisti juurde pöördumiseks piisavalt suur – hoopis vastupidi, psühholoogi sõnul tasub spetsialistilt abi otsida enne, kui probleem on lumepallina suureks kasvanud. «Mida pikemalt on mure õhus, seda keerukam on seda lahti harutada.»
«Töö- ja organisatsioonipsühholoogilt otsitakse sageli tuge alles siis, kui suhted organisatsioonis on muutunud nii keerukaks, et need takistavad töö tegemist. Või on koormus kasvanud nii suureks, et ei suudeta enam tekkinud pingega toime tulla,» toob Maksimov näite levinud probleemist.
«Ettevõttesisestele probleemidele viitavad näiteks inimeste sage vahetumine ja haigused, suhtlemise problemaatilisus, kuulujutud ja tagarääkimine, pidev süüdlaste otsimine, üksteisele vastandumine,» selgitab Maksimov. «Teadlikumad tööandjad on loonud töötajatele võimalused vaimse tervise spetsialistide poole pöördumiseks, kasutades selleks pikaajalisi koostöölepinguid. See annab töötajatele arusaamise, kuhu ja kelle poole pöörduda ning tööandjale kindluse, et vajadusel on tugi saadaval.»
Psühholoogi sõnul on oluline ühiskonnas üksteist toetada ja üheskoos teadlikkust tõsta. «Õnneks on viimastel aegadel asjad veidi paremuse poole liikunud: järjest rohkem räägitakse vaimse tervise tähtsusest ja sellega seonduvast. Tasapisi on hakanud ka tööandjate arusaamine muutuma ning üha enam on tööandjaid, kes teadvustavad, et organisatsiooni edu sõltub sellest, kuidas inimesed ennast nende juures tunnevad, milline on õhkkond, kui hea vaimse ja füüsilise tervisega on töötajad,» ütleb Maksimov.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)