Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Arst selgitab, millised sümptomid on eesnäärmevähil ja kuidas haigusest hoiduda

Kui haigus on juba lokaalselt levinum, võivad tekkida urineerimishäired –  sage või korduv öine urineerimine, nõrk juga või valulikkus urineerimisel. Võib olla tunne, nagu ei tühjeneks põis täielikult. Need kaebused võivad esineda ka eesnäärme suurenemise või põletikuliste haiguste korral.
Kui haigus on juba lokaalselt levinum, võivad tekkida urineerimishäired – sage või korduv öine urineerimine, nõrk juga või valulikkus urineerimisel. Võib olla tunne, nagu ei tühjeneks põis täielikult. Need kaebused võivad esineda ka eesnäärme suurenemise või põletikuliste haiguste korral. Foto: Shutterstock

Eestis diagnoositakse aastas umbes tuhatkond esmast eesnäärmevähi juhtu. Tegemist on enim diagnoositud vähiga meessoo seas, kirjutab onkoloog Sandra Kase.

Peamiseks eesnäärmevähki haigestumise riskiteguriks on vanus ning üle poole haigestunutest on 65-aastased ja vanemad. Õnneks ei ole paljudel juhtudel tegemist agressiivse vähivormiga ning mõnikord piisab patsiendi jälgimisest. Millist ravitaktikat valida, sõltub mitmetest kasvajat iseloomustavatest parameetritest, mida selle vähi korral hinnatakse.

Riskitegurid ja sümptomid

Mida kõrgem on vanus, seda suurem on tõenäosus, et kujunevad kasvajalised muutused. Kindlasti on haigestumisel oma roll ka keskkonnast tingitud teguritel ning pärilikkusel. Meestel, kelle perekonnas on eesnäärmevähki diagnoositud, on paraku mitu korda kõrgem risk haigestuda. Veel mängivad rolli eesnäärme põletikulised haigused ja järjest enam räägitakse ka dieediga seotud teguritest.

Tihti on eesnäärmevähk esmalt aeglase kuluga haigus ning varases staadiumis vähk ei anna sümptomeid. Kui haigus on juba lokaalselt levinum, võivad tekkida urineerimishäired – sage või korduv öine urineerimine, nõrk juga või valulikkus urineerimisel. Patsiendil võib olla tunne, nagu ei tühjeneks põis täielikult. Need kaebused ei ole paraku spetsiifilised ainult eesnäärmevähile, vaid võivad esineda ka eesnäärme suurenemise või põletikuliste haiguste korral.

Levinud haiguse korral võib uriinis või spermas olla verd, ehkki harvemini. Kui kasvaja on levinud muudesse organitesse, on kaebused soetud piirkonnaga, kuhu haigus on levinud, näiteks luudesse. Kuna eesnäärmevähk metastaseerub sagedasti luustikku, siis võivadki kaebuseks olla luuvalud, seljavalud või lausa pahaloomulisest kasvajast tingitud luumurrud.

Eesnäärmevähi õigeaegne avastamine toimub kaebusteta meeste eesnäärme kontrollimisel.

Urineerimisvaevuste tekkel ning süvenemisel tasuks kindlasti konsulteerida arstiga. Kaebuste taga ei pruugi alati olla pahaloomuline kasvaja, sest meestel esineb sagedasti ka healoomulist eesnäärme suurenemist.

Mehed käivad harvemini tervisekontrollis ning pöörduvad arstile pigem siis, kui tunnevad olulist põhjust muretsemiseks.

Tunnustan meie meestearste ja urolooge, kellel on kaalukas panus Eesti meeste haigusteadlikkuse tõstmisel. Nemad on võtmekoht, kes kannavad põhiraskust eesnäärmevähi varjases avastamises.

Konkreetselt eesnäärmevähi tarbeks on olemas PSA-analüüs, mida määratakse verest. See ei ole küll spetsiifiline ainult vähile ehk teisisõnu PSA väärtused võivad tõusta ka teiste faktorite toimel. Siiski on see küllaltki lihtne ja kiire meetod hindamaks, kas on põhjust teha lisauuringuid.

Mõnel juhul ei vaja eesnäärmevähk ka kohest ravi. Kui tegemist on väga leebe vähivormiga, millel on madal kaugsiirete tekke risk, võib patsiendile raviga teha rohkem kahju kui kasu. Loomulikult eeldab selline lähenemine arsti ning patsiendi vahelist usaldust ja koostööd ning võimalust ravivalikud rahulikult läbi arutada.

Üldiselt on eesnäärmevähi ravivõimalused viimastel aastakümnetel väga jõudsalt arenenud ning ka ravimeetodid üsna hästi talutavad võrreldes mitme teise vähipaikme ravimeetoditega.

Varasel avastamisel viie aasta elulemus pea täielik

Kasvaja staadium diagnoosimise hetkel määrab nii raviviisi kui ka haiguse prognoosi. Lokaalse haiguse korral, millal vähirakud piirduvad vaid eesnäärmega, annab kasvaja koeproov info, kas tegemist on agressiivse või mitteagressiivse vähiga. Madala agressiivsusega eesnäärmevähk ei pruugi surma põhjustada, mistõttu ei pea seda ilmtingimata ravima. Seda, kas ravi on vajalik alustada koheselt või mitte, ning millised on valikuga kaasuvad riskid, tuleks arstiga läbi arutada. Varajase eesnäärmevähi patsientide viie aasta elulemus on peaaegu 100 protsenti.

Kui vähk on laiemale levinud ning haarab juba ka regionaalseid lümfisõlmi või on kandunud ka teistesse organistesse, on prognoos oluliselt halvem. Levinud eesnäärmevähiga patsientidest elab viis aastat või kauem umbes 30 protsenti haigetest.

Kuidas ennetada eesnäärmevähki?

Patsiendi seisukohast on oluliseim kasvajahaiguse ennetamine või võimalikult varajane avastamine. Seega, pikaajalised ning korduvad probleemid vajavad tähelepanu, mitte eiramist.

Eesnäärmevähi ennetus ei erine suuresti teiste vähivormide ennetustest. Oma geene me muuta ei saa, küll aga saame reguleerida elustiili. Ehk vanust, rassi ja sugu ei saa küll muuta, kuid suitsetamine, ebatervislik dieet ning ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, eksponeeritus UV-kiirgusele või muudele kemikaalidele on kontrollitavad.

Kahjuks ongi meestel vähi esinemissagedus üleüldiselt suurem. See on seotud nii hormonaalsete erinevuste, ainult ühe X-kromosoomi olemaolu, immuunsüsteemi ning isegi üsasisese arenguga. Uuringud näitavad ka, et meestel on suurem risk vähki surra. Arst saab vaid suurendada patsiendi teadlikkust, motiveerida elustiilimuutusi, suunata patsienti sõeluuringutes osalema. Arsti-patsiendi suhe on aga ennekõike koostöö ning tervise eest hoolitsema peab ka inimene ise.

Detsembris toimub Tartus eesnäärmevähi konverents, mille kohta saab täiendavat infot siit.

Märksõnad

Tagasi üles