/nginx/o/2018/10/31/11538975t1h4bb6.jpg)
Tervisemurega inimese esimene kontakt tervishoiusüsteemis on tema perearstikeskus. Perearstide puudus on aga üleriigiline probleem, millele ei ole kiireid lahendusi. Üha rohkem inimesi seisab silmitsi olukorraga, kus nende perearst lahkub ametist. Kuidas selles olukorras abi tagatakse ja mida tehakse perearstide nappuse leevendamiseks?
Kõige sagedamini tekib vajadus uue perearsti järele seetõttu, et olemasolev tohter läheb pensionile. Eestis ollakse olukorras, kus mitusada perearsti on pensioniealised ja võivad peagi töölt lahkuda. Keskmiselt läheb aasta jooksul pensionile paarkümmend perearsti, ent lähitulevikus kasvab see arv hüppeliselt.
«Tervisekassa prognoosi kohaselt võib pensionile minna lähiaastatel ligi 300 tohtrit ehk 40 protsenti praegustest perearstidest. 2023. aasta sügise seisuga oleks vaja juurde üle 70 uue perearsti, kes on valmis hakkama nimistu omanikuks,» nentis Tervisekassa perearstide värbamise ja pealekasvu teenusejuht Maarika Liivamäe.
Noorte perearstide pealekasv ei ole paraku nii kiire, et asendada kõiki töölt lahkuvaid arste. Perearsti erialale on spetsialiseerunud residente ehk tulevasi perearste vaid pisut üle saja.
Kuigi pikalt on olnud juttu, et perearste napib ennekõike maal, siis tänaseks on neid puudu kogu Eestis. «Eelkõige on probleemne Tallinna piirkond, kus vabaneb kõige enam nimistuid. Perearste napib ka saartel, Viljandimaal, Raplamaal ja kaugematel äärealadel nagu Valgamaal ja Ida-Virumaal,» kirjeldas olukorda Liivamäe.
Lähiaastatel on väga tõenäoline, et üha rohkem inimesi jäävad kindla perearstita. Olukorra leevendamiseks on tervishoiu osapooled kokku leppinud nii ajutistes kui ka pikemaajalistes lahendustes, et inimesed esmatasandi arstiabita ei jääks.
Kui tervis teeb muret ja ei tea, kuhu pöörduda või ei saa oma arsti kätte, saab ööpäevaringselt kiiresti ja mugavalt küsida tervisenõu ka perearsti nõuandetelefonilt 1220. Vajadusel saavad nõuandetelefoni arstid tutvuda patsiendi tervise-andmetega, hädavajadusel pike-ndada ravimiretsepte ja helistajale kutsuda ka kiirabi.
Kui perearst lõpetab oma nimistu patsientidega töö, siis on Tervisekassa ülesanne korraldada nimistule uue perearsti leidmiseks konkurss. Kui uut perearsti ei õnnestu konkursiga leida, otsitakse nimistule ajutine asendusarst, kes aitab patsientide tervisemuresid lahendada. Novembri seisuga on Eestis kokku 782 nimistut, neist 72 nimistul on asendusarst.
Kui uue perearsti leidmiseks korraldatud konkurss luhtub ja nimistule ei õnnestu ka asendusarsti leida, määratakse inimestele erandkorras perearst teise lähimasse piirkonda.
«Olukorras, kus perearstita jäänud nimistutele ei õnnestu teist perearsti leida, katsetame erilahendusi. Eesmärk on tagada inimestele vajalikul hetkel terviseabi, isegi kui järgneva paari aasta jooksul peab selleks teatud piirkondades kasutama viise, mis meile veel harjumuspärased ei ole,» nentis Tervisekassa perearstiabi teenusejuht Laura Johanna Tuisk.
Üks esimesi lahendusi, mida Tervisekassa piirkonnapõhiselt katsetama hakkab, on teistlaadi meeskond tervisekeskuses. «Laiendatud meeskonnaga teenusmudelit hakatakse uuest aastast katsetama näiteks Tõrvas, kus seni on toimetanud kolme nimistuga eraldi kolm väikest meeskonda. Uuest aastast hakkab neid nimistuid teenindama üks meeskond, kuhu kuulub perearst koos üldarstide, õdede ja kliinilise assistentidega. Üldarstid on meditsiinilise kõrgharidusega arstid, kes on pädevad lahendama patsientide tervisemuresid ning raskemate juhtudel neid suunama perearsti vastuvõtule. Paljude tervisemurede puhul oskavad patsienti aidata ka keskuses töötavad teised spetsialistid nagu näiteks õed või füsioterapeudid,» selgitas Tuisk.
Liivamäe sõnul jääb teenuseosutaja määrata see, milliste tervisemurede korral hakkavad abi osutama üldarstid või perearst ning millised mured leiavad lahenduse pereõdede või teiste tervishoiutöötajate poolt. «Oluline on, et nimistusse kuuluv inimene liigub temale vajaliku spetsialisti vastuvõtule, lähtudes abivajaduse pakilisusest ja terviseseisundist,» lisas Liivamäe.
Teine erilahendus, mida Tervisekassa plaanib lähitulevikus piirkonnapõhiselt testida on see, et patsiendi raviteekond saab alguse digikliinikust ehk enne arsti vastuvõttu tehakse patsiendile telefoni teel või internetis e-teenuse vahendusel eeltriaaž, mille kaudu hinnatakse tema seisundit ja seejärel otsustatakse kas ja kui kiiresti ta peab arsti juurde pääsema.
Igasugustest perearstiabi teenuste osutamise muudatustest informeeritakse nimistusse kuuluvaid inimesi esimesel võimalusel. Tavaliselt teavitatakse inimesi perearstikeskuse kodulehe kaudu või arsti juures kohapeal. Erilahenduste rakendamise eelselt teavitab Tervisekassa nimistu inimesi riigiportaali eesti.ee e-posti kaudu ja SMS-iga. Paraku ei pruugi teavitust saada need, kelle kontaktandmed on riigiportaalis uuendamata.
Kuigi aastaid on läbi erinevate programmide (nagu mentorlus- ja inkubatsiooniprogramm) ja lähtetoetuste püütud toetada perearstide tööd ning kasvatada nimistute ülevõtmist, ei ole need piisavad meetodid, et tagada perearstiabi võrdne kättesaadavus. Tegeleda tuleb veelgi enam tööde ümberjaotamisega ja töökorralduse muutmisega.
«On oluline, et niigi vähesed arstid saaksid kogu oma tööaja suunata patsientide ravimisele. Sellele aitab kaasa tööülesannete ümberjaotamine. Esmatasandil on seni kasutamata üldarstide ressurss, millest võiks perearstidele tuge olla. Üha rohkem vastutust liigub ka pereõdedele, kes on igati pädevad tegema iseseisvaid vastuvõtte ja andma esmast nõustamist. Näiteks on vajaliku väljaõppe läbinud eriõdedel õigus ka ise patsiendi retsepte pikendada või talle teatud uuringuid tellida. Samuti saab õde vajadusel avada ja sulgeda töövõimetuslehti,» kirjeldas Liivamäe.
Administratiivse koormuse vähendamiseks saab Tervisekassa toel keskusele palgata ka registraatori või kliinilise assistendi, tänu kellele saab vabastada pereõdede ja -arstide aega meditsiinilise töö jaoks. Ühtlasi on Tervisekassa laiendamas apteegiteenuseid, mille abil saaksid apteegid lisaks ravimialasele nõustamisele pakkuda ka vaktsineerimise võimalust ning nõustada inimesi muuhulgas sõltuvushäirete ja sõeluuringute puhul.
Üle ega ümber ei saa ka töökorralduse muutmisest perearstiabis. Noorte perearstide ootused arsti tööle erinevad kehtivast süsteemist, tööle asumisel soovitakse paindlikumaid ja vähemsiduvaid töötingimusi, mida tulebki pakkuda.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Kaily Susi sõnul tuleb luua tugevate meeskondadega esmatasand, kus arst ei peaks üksinda kandma täit vastutust oma nimistu teenindamise ees. «Nii on tervisekeskustes lihtsam igapäevaselt nõu küsida ja arstidel vajadusel töölt eemal olla. Selleks, et ka hajaasustusega piirkondades ja üksikpraksistena tegutsevatel arstidel oleks oma meeskond ja et kõik inimesed saaksid teenuseid vajaliku tervikuna, oleme alustanud piirkondlike tervisevõrgustike loomist. See on väike osa hea töökeskkonna loomisest, mis on omakorda noorte arstide-õdede valikutes üha suurema kaaluga,» nentis Susi.
Juba praegu on kasutuses mitmeid e-teenuseid ja digilahendusi, mis toetavad nii perearste kui ka nende patsiente.
Perearstide töölauale on töö lihtsustamiseks jõudnud kliiniline otsustustoe lahendus, mis koondab patsiendi terviseandmeid, annab arstile soovituse diagnoosiks, hindab ravimite koosmõju ja annab ka juhiseid, milliseid analüüse või uuringuid peaks terviseandmeid arvesse võttes inimesele tegema.
Muuhulgas vähendab ka hea infovahetus tegevuste dubleerimist ja terviseinfo otsimist. Selleks on välja töötatud uus tervisejuhtimise töölaud, mis koondab inimeste terviseandmed ühte kohta ja toob spetsialistid (näiteks arstid) ühisesse inforuumi võimaldades tööaja mõistlikumat kasutamist.
«Patsiendid saavad oma perearstikeskusega suhtlemiseks kasutada näiteks Eelvisiit või Perearst24 digilahendusi, mis võimaldavad patsiendi tervisemure selgemalt kirjeldada, nii et vastuvõtud organiseeritakse tervisemure pakilisuse järjekorras. Lisaks on võimalik selliste digiplatvormide abil edastada oma mure perearstikeskusele ööpäev läbi,» rääkis Tervisekassa perearstiabi teenusejuht.
Et tulevikus perearstide pealekasvu jaguks, tuleb ennekõike tagada, et peremeditsiinist huvituks piisavalt tudengeid.
«Perearste üleöö juurde ei saa, aga koolituse teemaga tegeleme pikema perspektiivi huvides. Esiteks muidugi tuleb residentuuri kohti piisavalt avada. Sellest aga ei piisa, kui kohad ei täitu. Ka põhiõpe peab toetama tudengite huvi peremeditsiini vastu. See on meie ootus ülikoolile. Näeme, et lisaks värskelt ülikooli lõpetanutele võivad juba töötavad arstid tunda huvi perearstiks ümber õppimise vastu. Kui praegu eeldab see täies mahus residentuuri läbimist, siis töötame selle kallal, et oleks võimalik ka töökogemust arvestav spetsialiseerumine,» selgitas Susi.
Oluliseks lüliks on Liivamäe sõnul ka peremeditsiini residendid, keda tuleb mitmekülgselt toetada ja nende tööootustele vastata. «Nad saavad kaasa rääkida perearstiabi korralduslikes küsimustes ja lähituleviku korralduse nägemuses. Residentide ootused ja neile sobivate lahenduste pakkumine toimub rätseplahenduse põhimõttel ehk püüame läheneda individuaalselt ja juhtumipõhiselt,» lisas ta.
Raha ei ole piisav argument, et niigi vähesed perearstid maale või saaretele tööle koliksid. Perearstid ei soovi maapiirkondadesse tööle minna üksinda. Ka neil on pere, kes vajab mugavaid võimalusi ja toetavat infrastruktuuri maal elamiseks. Selleks peavad panuse andma ka kohalikud omavalitsused.
Liivamäe sõnul on kohalike omavalitsuste väärtuspakkumised erinevad ja lähtuvad eelkõige konkreetse õe või arsti vajadustest, kes koha vastu huvi tunneb. «Enamasti pakuvad kohalikud omavalitsused tuge kas ajutise või püsiva elamispinna leidmisel. Mitmed pakuvad ka motiveerivat lähtetoetust, transpordiabi, administreerimise tuge või toetavat infrastruktuuri,» tõi ta näiteid.
Tervisekassa kaasab peremeditsiini residente nimistute ja erinevate piirkondadega tutvuma juba varajases õppeperioodis. Uuritakse, kus piirkonnas tahaksid tulevased perearstid tööd teha, et neid valikutel toetada ja hakata neile juba varakult teed sillutama. Eesmärk on koostöös kohalike omavalitsustega pakkuda tulevastele perearstidele lisandväärtust igas piirkonnas.
Eesti Perearstide Seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak rõhutas ka meie kõigi isiklikku panust oma perearsti- ja õe väärtustamisse: „Kutsun kõiki inimesi üles hoidma ja väärtustama oma perearstikeskust - väljendage oma rahulolu, tunnustage neid, öelge mõned head sõnad. Igast inimesest sõltub uskumatult palju see, kui kaua perearst jaksab oma tööd säravate silmadega teha ja oma praktilisele kogemusele tuginedes võin kinnitada, et patsientide suhtumisest oma perearsti, residenti, noorde arsti või õesse sõltub see, kas ta tahaks selles keskkonnas ka edaspidi töötada,» tõdes perearst.
Selleks, et esmatasandil jaguks tervishoiutöötajaid täna ja tulevikus, tuleb süsteemi kaasajastada ja muuta. Susi sõnul on vaid erinevaid lahendusi katsetades ja kombineerides võimalik tulevikus jõuda taas olukorda, kus igale inimesele on tagatud perearsti teenus nimistu alusel.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)