Laste seksuaalne väärkohtlemine: abivajava märkamine ja teavitamine on iga inimese kohustus

18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Foto: Shutterstock

Laupäeval, 18. novembril, on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Selle valguses kutsub sotsiaalkindlustusamet ühes koostööpartneritega pöörama tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele.

«Seksuaalse väärkohtlemise vastase päeva märkamine aitab hoida teemal tähelepanu ning annab võimaluse jätkata häälekamalt vaikuse murdmist, mis laste seksuaalset väärkohtlemist, kui ühte kõige varjatumat kuriteoliiki ikka veel varjutab. On oluline, et lapse lähedased ja lastega töötavad spetsialistid oskaksid märgata, vajadusel sekkuda ja lapsele abi otsida,» ütleb sotsiaalkindlustusameti lastemaja teenuse juht Merit Korbe.

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on seksuaalselt väärkoheldud või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks mõeldud teenus, mis toob kokku erinevad valdkonnad, et kannatanud laps ja pere ei peaks erinevate asutuste vahel liikuma, vaid saaks tuge ja abi ühest kohast.

Lastemajade olulisust näitab aasta aastalt kasvanud pöördumiste arv: 2017. aastal 132; 2018. aastal 241; 2019. aastal 402; 2020. aastal 428; 2021. aastal 534; 2022. aastal 631 ja 2023. aasta esimese kümne kuuga 605 pöördumist.

2023. aasta esimese kümne kuuga lastemajast abi saanud laste keskmine vanus oli 12 eluaastat. Enamik olid noored vanuses 14-17 (229 pöördumist ehk 38%). Lisaks oli abi saanute hulgas eelkooliealisi lapsi, kellega oli seotud 76 pöördumist (13%), mille puhul oli tegu valdavalt peresisese seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega. Sel perioodil lastemajast abi saanud tüdrukud olid seotud 440 pöördumisega (73%) ja poisid 163 pöördumisega (27%).

Peamiselt pöörduti lastemajja lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega (426 pöördumist, 70%) ja kahjustava seksuaalkäitumisega (106 pöördumist, 18%). Ülejäänud pöördumiste puhul oli tegemist kas lapse füüsilise väärkohtlemise kahtluse või pöördunute, sealhulgas lapsevanemate, spetsialistide ja noorukite nõustamisega erinevatel seksuaalsusega seotud teemadel.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Anna-Liisa Uisu sõnul on lapse väärkohtleja enamasti lapsele tuttav inimene, näiteks pereliige, naaber või sõber. «Ehkki mõnikord ei pruugi laps arugi saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver, jätab iga selline tegu karmi jälje aastateks. Kui lapsel on mure, julgusta teda juhtunust rääkima oma sõnadega. Kuula teda, tunnusta rääkimise eest ja mis peamine, usu last,» toonitas Anna-Liisa Uisk.

Abivõimalused:

Kui ohus on lapse elu või tervis, helista 112.

Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116 111. Samal numbril võib teatada abivajavast lapsest.

• Lasteabitelefoni konsultandiga saab vestelda veebilehel lasteabi.ee või kirjutades aadressile [e-mail].
• Sotsiaalkindlustusameti lastemaja infotelefon 5854 5498 on kättesaadav E–R kl 8.30–17.00. Kirjutada võib [e-mail].
• Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on kõigile abivajajatele avatud ööpäev ringi nelja suurema haigla juures: Seksuaalvägivalla ohvrile | Sotsiaalkindlustusamet.
• Veebikonstaablite poole võib pöörduda, kui soovitakse politseilt nõu; kui tekib seadusi puudutavaid küsimusi; kui soovitakse saata politseile vihjet või teadet; kui soovitakse teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest.