Kuidas asendada enesekriitika enesesõbralikkusega?
Kuna töötan psühholoogina, siis kuulen oma vastuvõtul inimesi sageli iseendast rääkimas ja kahjuks on nendes juttudes ka palju enesekriitilisi lauseid. Kas mõni neist tuleb Sullegi tuttav ette? Annan kohe igaühe juurde ka soovituse, kuidas siis ikkagi endaga sõbralikumalt suhelda.
Jälle ma ei saanud hakkama, ei osanud, kukkusin läbi.
Enesesõbralik vastus: See on raske hetk minu jaoks, kui asjad ei õnnestunud nii, nagu soovisin. Raskused kuuluvad vahel inimeseks olemise juurde. Soovin, et õpiksin ennast keerulisel hetkel toetama. Ma olen enda jaoks olemas ja toetan ennast. Millise väärtusliku õppimise saan sellest kogemusest endaga kaasa võtta?
Ma ei ole piisavalt palju saavutanud, teistel on rohkem, teised on paremad. Ma olen mõttetu.
Enesesõbralik vastus: Ai, kui valus ja raske on tunda sellist rahulolematust iseendaga. Nii nagu mina olen rahulolematu endaga, on ka teised inimesed vahel rahulolematud endaga. Soovin, et õpiksin sammhaaval, kuidas olla enda jaoks olemas, enda vastu sõbralikum ja mõistvam, et mul oleks julgem tunne oma eesmärkide suunas liikumisel.
Ma olen rõve, kole, paks, vastik.
Enesesõbralik vastus: On asju, millega ma praegu oma keha juures rahul ei ole. See on raske hetk niimoodi tunda. Ma soovin, et õpiksin tasapisi olema enda ja oma keha vastu natuke leebem ja sõbralikum. Mul on niigi raske ja endale halvasti ütlemine teeb enesetunnet veel kehvemaks. Mida ma saaksin täna teha, et oma keha eest paremini hoolitseda?