:format(webp)/nginx/o/2023/09/15/15595746t1hfdbf.jpg)
Eesti koolilapsed paistavad rahvusvahelistes uuringutes silma vähese koolirõõmuga. Miks see nii on ja kas saaks paremini? Pereterapeut ja koolipsühholoog Karmen Maikalu selgitab, miks on Eesti laste vaimne tervis kehv ning kuidas kooli ja kodu koostöös saaks olukorda parandada.
Seda, et Eesti koolilaste vaimne tervis on habras, kinnitab koolipsühholoogi ja pereterapeudina töötav Karmen Maikalu, kelle juurde jõuavad muresid lahendama nii lapsed, lapsevanemad kui õpetajad.
«Lapsed on tihtipeale nagu termomeetrid või see tundlik sihtgrupp, kus täiskasvanute probleemid võimenduvad,» rääkis Maikalu ja lisas, et see, mis toimub täiskasvanute maailmas peegeldub väga teravat lastes. Nii võimegi teatud probleemide, nagu näiteks kiusamine, korral vaadata otsa täiskasvanutele. Saates rääkisime kiusamisest koolis kui ühiskonnas laiemalt.
Maikalu tõdeb, et praegu tegelevad koolipsühholoogid suuresti tagajärgedega ehk tulekahjude kustutamisega. «Ma hea meelega tegeleksin rohkem ennetusega: õpetaksin lastele kuidas oma emotsioonidega toime tulla, kuidas üksteisest rohkem hoolida, teeks ennetusüritusi. Aga mul ei ole sellist aega, sest lõikuvad, suitsiidimõtetega, depressiivsed, ärevad lapsed — nendest on mul järjekord ukse taga ja ma ei saa neile öelda, et mul ei ole aega sinuga rääkida.» Psühholoog rõhutab, et abi on vaja saada enne, kui asjad nii halvaks lähevad.
Selleks, et abi jõuaks rohkemate inimesteni on haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu koostöös loodud tasuta koolipsühholoogide nõuandetelefon. Nõuandeliinile on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise. Nõuandeliini eesmärk on pakkuda hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta.
Eesti keeles lühinumber 1226 esmaspäevast reedeni kell 16–20
Vene keeles lühinumber 1227 teisipäeviti kell 16–20
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)