Infarkt ähvardab selle harjumuse ohvreid kümme aastat varem

Suitsetamine mõjub südamelihasele halvasti. Foto: Shutterstock

Suitsetamine, püsivalt kõrge arteriaalne vererõhk, vere kolesteroolisisalduse suurenemine ja struktuuri muutus, diabeet ja rasvumine on sagedamini esinevad südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas infarkti, riskitegurid. Viimaseid on võimalik mõjutada ravimite, eluviisi ja toitumisharjumustega, kirjutas Eesti Arst.

USA Michigani osariigi 47 haigla 2010.–2018. aasta andmete põhjal analüüsiti riskitegurite seoseid koronaarhaiguse ilmnemisega ehk südamelihase infarkti tekke või südamelihase veresoonte erinevate protseduuride vajadusega. Vaatluse all oli 65 571 patsienti, kellest 95,5 protsendil oli vähemalt üks riskitegur. Peaaegu pooltel patsientidest oli üle kolme riskiteguri.

Üldiselt ilmnes koronaarhaigus naistel hilisemas eas kui meestel, kuid rohkemate riskitegurite olemasolul, seega erinevus tervena elatud aastates vähenes. Kõige enam soodustas koronaarhaiguse riski suitsetamine. Vaadeldud kontingendil ilmnes koronaarhaigus suitsetajatel keskmiselt 56,8 aasta vanuses, mittesuitsetajatel aga 10 aastat hiljem — 66,9-aastaselt.

Rasvumine osutus samuti oluliseks koronaarhaiguse väljendumist kiirendavaks teguriks: rasvunutel kujunesid tõsised koronaarhaiguse sümptomid keskmiselt vanuses 61,4 aastat, normkaalulistel neli aastat hiljem, keskmiselt 65,4 aasta vanuses.