VAATA ⟩ Koroonapandeemia selleks korraks läbi, mis edasi? (1)

PM Tervis
Copy

Tartu Ülikooli eestvedamisel toimus 28. novembril Tallinnas konverents, mis lahkas Covidi pandeemia kogemusi ja õppetunde ning kus õpetlased arutasid selle üle, mis võib hakata sündima haiguste asjus tulevikus. Postimees tegi konverentsist ülekande oma veebis.

Viimased kolm aastat ei ole meile andnud mitte ainult kogemusi viiruse SARS-CoV-2 ja temaga seotud haigusega hakkamasaamise kohta, vaid ka laiemaid teadmisi sellest, millises ühiskonnas me elame, millega tuleme hästi toime ja millega mitte. Vaade peeglisse võib mõnikord ehmatavgi olla – eriti kui seda harva teha –, aga see on hädavajalik olukorra realistlikuks hindamiseks ja seejärel edasiminekuks.

Konverentsil anti andmepõhine ülevaade koroonapandeemiast Eestis. Valmisolek pandeemiateks ja haiguspuhanguteks tulevikus tähendab muu hulgas seda, et tuleb olla valmis koguma andmeid, neid analüüsida ning teha selle põhjal ka otsuseid. Andmeteadus areneb pöörase kiirusega. Enamgi: andmetöötlusse lisandub uusi kiireid ja taskukohaseid lahendusi ning tuleb valmis olla nende kasutamiseks. Eesti oli pandeemia ajal siiski teiste riikidega võrreldes üsna heas seisus. Esiteks võimaldas olemasolev andmetaristu korraldada operatiivset SARS-CoV-2-andmete kogumist ning meie andmeteadlased mobiliseerusid ja pakkusid ühiskonnale ülikvaliteetset andmeanalüüsi. Neist prognoosidest oli kõvasti abi.

​Fakt on, et pandeemia põhjustas just see konkreetne viirus tuhandetest, mis meie ümber eksisteerivad. Peame hindama, kas oskame tulevikus ette näha, milline neist on järgmine võimalik pandeemiapõhjustaja. Ja küsimus pole ju ainult viirustes, sest patogeene on teisigi.

Sel aastal Nobeli meditsiinipreemiaga pärjatud mRNA vaktsiinide loomise tehnika tõestas end täiel määral koroonapandeemia allasurujana. Lisaks leiti ja leiutati ka uusi ravimeid. See kõik toimus uskumatu kiirusega. Pandeemial olid vaieldamatult ulatuslikud kõrvalmõjud ja seda ka neile, keda viirus ei tabanud: mõjud olid majanduslikud ja mõistagi psühholoogilised.

​Parim kindlustus tulevikuhädade vastu on kogetust ausalt ja täpselt rääkimine: täpne teadmine on küsimus ka paremast julgeolekust.

Tartu Ülikooli korraldatud konverentsi toetavad sotsiaalministeerium, terviseamet ja tervisekassa.

Foto: Tervisekassa
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles