/nginx/o/2023/11/22/15734945t1h5a9a.png)
Saja-aastaseks elamine, sealjuures veel hea tervise juures, pole mõnes maailma paigas sugugi nii haruldane. Näiteks Jaapanis ja Vahemere maades elavad ühed kõige pikaealisemad ja tervemate südametega inimesed. Kardioloog Henri Kaljumäe aitab selle fenomeni tagamaid selgitada ja toob välja mitmeid üllatavaid aspekte, mida eestlased oma tervise parandamiseks Vahemere ja Jaapani dieedist õppida võiks.
Kui murettekitav on eestlaste südame-veresoonkonna tervis tänasel päeval? Mis on igapäevases töös silmatorkavaimad murekohad?
“Eestis on kardiovaskulaarsed haigused surma põhjustena endiselt ülekaalukalt esimesel kohal, röövides inimestelt kõige rohkem eluaastaid.” Dr Kaljumäe selgitab, et veenvalt on tuvastatud ülekaalu ja rasvumise seosed kardiovaskulaarsete ning metaboolsete haiguste kujunemise vahel. “See on minu hinnangul üheks kõige olulisemaks kaasaegseks probleemiks ka Eestis.”
Tervise Arengu Instituudi andmetel on praktiliselt iga viies täiskasvanud Eesti elanik rasvunud ning kolmandik elanikkonnast ülekaaluline. See tähendab, et vaid pisut vähem kui pooled Eesti elanikest on normaalkaalulised. Paraku ei tähenda see seda, et normaalse kehakaaluga inimesed jääksid haigustest puutumata, kuna risk tervisele ei piirdu ainuüksi rasvumise negatiivsete tagajärgedega.
Dr Kaljumäe sõnul on olukord kurioosne. “Kuigi ülekaaluliste osakaal Eesti rahvastikus ei kasva eriti kiiresti, on murettekitav rasvunud inimeste hulga suurenemine, eriti viimastel aastatel ja meeste seas. Rasvumise probleem on ilmekalt näha justnimelt tervishoiusüsteemi siseselt.”
Tõenäoliselt ei tulene ülekaalulisus ja rasvumine vaid vähesest liikumisest vaid ka valedest toitumisharjumustest.
Mis on Vahemere ja Jaapani dieedi eelised ja kasud südame-veresoonkonnale, tervelt elatud aastatele ja oodatavale elueale?
Vahemere dieet, mis kätkeb endas taimset ja tervislikel rasvadel põhinevat toiduvalikut, on tervisliku toitumise valdkonnas tõenäoliselt üks enim käsitletud ja uuritud teemasid, millel näib olevat ka veenev positiivne seos haigestumuse ja suremusega. Dr Kaljumäe toob välja British Medical Journali meta-analüüsi tulemused. “Käesoleva aasta veebruaris ajakirjas British Medical Journal avaldatud meta-analüüsi kohaselt võimaldab Vahemere dieedi põhimõtete järgimine vähendada nii üld- kui ka kardiovaskulaarset suremust, südamelihaseinfarkti ning tõenäoliselt ka ajuinsuldi riski (1). Oliivid on kindlasti üheks Vahemere dieedi alustalaks. Oliivides sisalduv hüdroksütürosool on üks tugevamaid antioksüdante, mis vähendab kroonilist põletikku tekitavate tsütokiinide tootmist ja vähendab oksüdatiivset stressi. (5)
Kalalihal, mereandidel ning taimsel produktil (riis, sojaoad) põhineval Jaapani dieedil on samuti leitud nii üldsuremust kui kardiovaskulaarset haigestumust ja suremust langetav toime (2). Seejuures on suur osa veresoonkonnahaiguste suremuse langusest tingitud justnimelt ajuinfarktidega seotud suremuse vähenemisega (3). Jaapanlased söövad palju kala, merevetikaid ja fermenteeritud toite nagu näiteks natto. Natto on pika ajalooga traditsiooniline Jaapani toit — fermenteeritud sojaoad, mis on tugeva lõhna, linase tekstuuri ja omapärase maitsega. Nattot serveeritakse tavaliselt riisiga ja enamasti hommikusöögiks. Fermenteeritud sojaubadest saadud ensüüm nattokinaas on kasutusel terapeutilistel eesmärkidel, kuna on näidanud positiivset mõju südame-veresoonkonna tervisele, täpsemalt tänu oma võimele ennetada trombide tekkimist. (4) Uuringuid nattokinaasi positiivsetest kardiovaskulaarsetest toimetest on avaldatud ka mainekas teadusajakirjas Nature ning kätkesid endas informatsiooni nii nattokinaasi antihüpertensiivse kui ka trombolüütilise ja hüübimist pärssiva toime kohta. Samuti on leitud, et nattokinaasil on lipiidide taset langetav, ateroskleroosi progressiooni pidurdav ning lipiidnaastude suurust vähendav toime. Ühes uurimuses on tõestatud ka nattokinaasi neuroprotektiivne toime ägeda isheemilise ajuinsuldi korral, mille tõenäoliseks mehhanismiks pidasid autorid nii trombotsüütide agregatsiooni ja rakkude apoptoosi pidurdavat toimet kui ka võimet laiendada veresooni.
Nii Vahemere kui ka Jaapani toitumismustrile on iseloomulik taimsetel substraatidel (puu- ja köögiviljad, marjad, kaunviljad, pähklid, täisteratooted) ja tervislikel rasvadel nagu oliiviõli põhinev toiduvalik, piiratud punase liha ning rafineeritud toiduainete tarbimisega. Dr Kaljumäe nõustub sellise dieedi kasulikkusega. “Minu nägemus terviklikust ja tervislikust elustiilist sisaldab kahtlemata eelmainitud komponente.”
Kuidas eestlased saaksid oma südame-veresoonkonna tervist eelnevat arvesse võttes parandada?
“Arvestades asjaolu, et soovitustele vastavalt tarbib vaid kolmandik eestlastest igapäevaselt marju ja puuvilju ning ainult iga kümnes sööb soovitustele vastavas koguses köögivilju igapäevaselt, oleks tõenäoliselt juba igasugusel puu- ja juurviljade tarbimise suurendamisel populatsioonis tervikuna mõõdetav kasutegur.” Seega on üsna selge, et neid, ja eelpool mainitud Vahemere maade ja Jaapani toitumisharjumusi kombineerides, on võimalik elada märkimisväärselt kauem ja tervemana.
1. Karam G, Agarwal A, Sadeghirad B, Jalink M, Hitchcock C L, Ge L et al. Comparison of seven popular structured dietary programmes and risk of mortality and major cardiovascular events in patients at increased cardiovascular risk: systematic review and network meta-analysis BMJ 2023; 380 :e072003 doi:10.1136/bmj-2022-072003
2. Matsuyama, S., Sawada, N., Tomata, Y. et al. Association between adherence to the Japanese diet and all-cause and cause-specific mortality: the Japan Public Health Center-based Prospective Study. Eur J Nutr 60, 1327–1336 (2021). https://doi.org/10.1007/s00394-020-02330-0
3. Kurotani K, Akter S, Kashino I, Goto A, Mizoue T, Noda M et al. Quality of diet and mortality among Japanese men and women: Japan Public Health Center based prospective study BMJ 2016; 352 :i1209 doi:10.1136/bmj.i1209