:format(webp)/nginx/o/2023/06/09/15378921t1h460e.jpg)
/nginx/o/2023/11/22/15735763t1h836f.jpg)
Juba aastasadu on inimesed pidanud võitlema alkoholi kurikuulsa kõrvalmõjuga – peavalu ja iiveldus, mis sageli järgnevad mõne alkohoolse joogi tarvitamisele. Eriti põhjustab seda punane vein. Uurime, miks just punane vein tundub inimestel rohkem peavalu tekitavat kui teised alkohoolsed joogid.
Kui etanool meie maksas metaboliseerub, jääb üle keemiline ühend atseetaldehüüd ehk etanaal. Atseetaldehüüd on inimese kehale äärmiselt mürgine ja kui me ei suuda seda tõhusalt eemaldada, võivad tasemed koguneda, põhjustades ebameeldivaid sümptomeid, sealhulgas peavalu ja näonaha punetust.
Aastate jooksul on esitatud selle kohta erinevaid hüpoteese. Mõned inimesed usuvad, et punases veinis olevad lisatud sulfitid tekitavad allergilise reaktsiooni, mis põhjustab peavalu, samal ajal kui teised on viidanud punase veini kõrgele histamiinisisaldusele. Hiljuti on teadlased pööranud tähelepanu punases veinis olevale ühendite rühmale, mida nimetatakse flavanoolideks.
Uuring, mille viis läbi California ülikooli teadlaste meeskond, keskendus umbes tosinale konkreetsele punases veinis olevale flavanoolile. Teadlased soovisid saada teada, kas mõni neist keemilistest ühenditest mõjutab atseetaldehüüdi metabolismi.
See tõi kiiresti esile ühe konkreetse keemilise ühendi – kvertsetiin. Iseenesest peetakse kvertsetiini üsna kasulikuks flavanooliks. Seda leidub paljudes puu- ja köögiviljades, millel on teadaolevalt põletikuvastased omadused. Kuid uuring näitas, et alkoholiga kombineerituna blokeerib kvertsetiin ühe olulise ensüümi tegevust, mida meie keha kasutab atseetaldehüüdi lagundamiseks.
«Kui see satub teie vereringesse, muudab see vormi, nimelt kvertsetiin glükoroniidiks,» selgitas uuringu kaasautor Andrew Waterhouse. «Selles vormis blokeerib see alkoholi metabolismi.»
On püstitatud hüpotees, et mida rohkem kvertsetiini veinis esineb, seda aeglasemalt meie keha suudab atseetaldehüüdi metaboliseerida, mis võib viia alkoholi toksiliste kõrvalmõjude tekkeni, mida me kõik teame ja ei armasta. Loomulikult ei pruugi punase veini peavalude taga olla ainult see. Lõppude lõpuks ei koge kõik neid negatiivseid mõjusid nii teravalt. Uuringu kaasautor Morris Levin arvab, et punase veini peavalusid kogevatel inimestel on tõenäoliselt ka muid tingimusi, mis muudavad nad kvertsetiini mõjude suhtes vastuvõtlikumaks.
«Me väidame, et kui vastuvõtlikud inimesed tarbivad veini, milles on isegi väikeses koguses kvertsetiini, tekivad neil peavalud, eriti siis, kui neil on eelnevalt olnud migreen või muu peavaluseisund,» ütles Levin. «Arvame, et oleme lõpuks õigel teel selgitamaks selle tuhandete aastate vanuse mõistatuse taga olevat lugu.»
Uurijad kavatsevad nüüd oma hüpoteesi uurida väikese hulgaga inimeste kliinilises uuringus. Nad võtavad luubi alla erinevad veinid, millel on erinevad kvertsetiini kontsentratsioonid ja hindavad nende mõju peavaludele.