Tasub teada: kuidas ennetada talvist oksendamistõbe?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Noroviirused põhjustavad inimestel gastroenteriiti, mis on tuntud ka talvise oksendamistõvena, mida rahvas nimetab vääralt ka «kõhugripiks».

Noroviirushaigus ei ole tavaliselt raske kuluga, kuigi inimene võib tunda end väga haigena ja oksendada korduvalt. Haigestunud paranevad ühe-kahe päeva jooksul ning pikaajalisi tervisehäireid ei teki. Kui haigestunu ei suuda juua piisavat hulka vedelikku oksendamise/kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine ja siis võib olla vajalik arstiabi. Veetustumine tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel.

Haige nakatab teisi inimesi:

• saastatud toidu või joogiga (vt toidukäsitlejaga levimise andmeid);
• saastatud pinna või esemete puudutamisega, ja seejärel käega suu puudutamisel;
• otsesel kontaktil nakatunud isikuga (nt noroviirusehaige hooldamine, või temaga toidu/söögiriistade jagamine).

Noroviirusega nakatunud isikud nakatavad teisi esimeste haigusnähtude tekkest kuni vähemalt 3 päeva parast paranemist. Mõned isikud levitavad nakkust kuni 2 nädalat pärast paranemist. Seetõttu on eriti tähtis, et noroviirushaigusest paranenud isikud peseksid käsi ja kasutaksid teisi hügieenilisi meetmeid ka pärast terveks saamist.

Kuidas haigus levib?

Noroviirused on väga nakkavad ja levivad ühelt isikult teisele väga kergesti. Nii roe kui okse on nakkavad. Eriti hoolikalt tuleb suhtuda kõhulahtisusega väikelastesse.

Noroviirustega võib nakatuda igaüks. Noroviiruse tüüpe on mitu ja inimorganismis tekib tüübispetsiifiline immuunsus. Seetõttu võib nakatuda noroviirushaigusse korduvalt elu vältel. Lisaks sellele on mõni inimene geneetiliste tegurite tõttu tundlikum nakatumisele ja põeb raskemalt.

Kui pikk on peiteperiood?

Noroviirushaiguse sümptomid algavad 24 kuni 48 tundi pärast viiruse sattumist organismi, kuid haigusnähud võivad tekkida erandina juba 12 tundi pärast viirusega kokkupuudet.

Millised on haigusnähud?

Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Haigus kestab tavaliselt lühikest aega, 24 kuni 48 tundi. Oksendamine esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel.

Käesoleval ajal ei ole ühtegi viirusevastast ravimit, mis mõjub noroviirusele, ja puudub ka nakatumist ennetav vaktsiin. Antibiootikumid ei toimi noroviiruste vastu. Nii kaua, kui haigel on oksendamine ja kõhulahtisus, tuleb tal juua rohkesti vedelikku, vältimaks dehüdratasiooni (ehk veetustumist).

Väikelaste, vanurite ja teisi haigusi põdevate isikutel tekib veetustumine sagedamini ning see ongi noroviirusnakkuse kõige tõsisem tagajärg. Veetustumise riski saab vähendada mahlade, vee või tee jms joomisega. Nn spordijoogid ei asenda haigusega kaotatud toitaineid ega mineraale.

Kuidas gastroenteriiti ennetada?

Need meetmed vähendavad noroviirusega kokkupuutumise riski:

• Pesta tihti käsi, eriti pärast tualeti kasutamist ja mähkmete vahetamist ning enne toidu valmistamist/söömist.
• Enne söömist puu- ja aedvili hoolikalt pesta.
• Saastunud pinnad puhastada ja desinfitseerida, kasutades kloori sisaldavat puhastusvahendit.
• Viirusega saastunud riided ja voodipesu pesta, kasutades kuuma vett ja detergenti.
• WC pott ja selle ümbrus hoida puhtana.
• Noroviirusega nakatunud isikud ei tohi valmistada toitu haigusnähtude esinemise ajal kuni kolm päeva pärast haigusest paranemist.

Allikas: terviseamet