/nginx/o/2023/06/02/15364759t1h72b8.jpg)
Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus, kuid umbes kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. Kõrgenenud vererõhuga ei kaasne enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid, kuid see võib põhjustada mitmeid teisi südame- ja veresoonkonnahaigusi nagu krooniline südamepuudulikkus, insult, neerukahjustused ja nägemisprobleemid.
Kõrgenenud vererõhust võivad anda märku peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine. Kui tervislik vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg, siis kõrgvererõhktõve puhul on see kõrgem kui 140/90 mmHg. Kodusel korduval mõõtmisel võib keskmine vererõhk olla 135/85 mmHg või üle selle. Mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini arenevad sellest põhjustatud haigused ja seda suuremad võivad olla organite kahjustused. Seetõttu on väga oluline kõrge vererõhk normi ehk madalamaks viia. Selleks saab igaüks ise väga palju teha muutes oma igapäevaseid toitumis- ja liikumisharjumusi.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)