Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes jätkas eelmisel aastal tõusu

Stetoskoop Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal olid Eesti tervishoiukulud 2022. aastal 2,543 miljardit eurot, mis olid eelmise aastaga võrreldes 7,6 protsendi ehk 180 miljoni euro võrra suuremad. Leibkondade omaosalus suurenes 11 protsendi võrra, küündides 23 protsendini. Kõige enam tõusid kulud hambaravile.

Kulude juurdekasv oli väiksem kui aasta varem, mil lisandus peaaegu 14 protsenti ehk 282 miljonit eurot.

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust oli 2022. aastal 7,1 protsenti. Kahel eelneval aastal oli osatähtsus kõrgem – 7,6 protsenti. 2020. aasta tervishoiukulude osatähtsuse kiire tõusu põhjus oli nii SKT langus kui Covid-19 pandeemia alguse tervishoiukulude kiire kasv. 2022. aastal oli SKT juurdekasv kiirem kui tervishoiukuludel – 15,5.

Tervishoiukulude osatähtsus SKTst. Foto: Tervise arengu instituut

Kui 2020. ja 2021. aasta tervishoiukulude kiire kasv oli tingitud Covid-19 viiruse leviku tõttu lisandunud kulutustest, siis 2022. aastal hakkas pandeemiaeelne olukord taastuma. Vähenes erinevate lisakulude hüvitamise vajadus tervisehoiuteenuste osutajatele, samas suurenes inflatsioonisurve töötajate palkadele ja energiahinnad kallinesid.

Avaliku sektori kulud, mille osatähtsus tervishoiukuludes oli 75 protsenti, kasvasid aastataguse ajaga võrreldes kuus protsenti ehk 113 miljonit eurot. Ravikindlustuse kulud suurenesid 10 protsenti, keskvalitsuse kulud vähenesid 19 protsenti ja kohalike omavalitsuste kulud suurenesid üheksa protsenti.

Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, toimus suurenemine peaaegu kõigis jaotustes. Esile tõusevad ennetuse valdkonna teenused, kus vastupidi teistele oli kulutuste kahanemine kõige suurem. Immuniseerimise programmides, milles kajastusid Covid-19 vaktsineerimise kulud, oli vähenemine eelneva aastaga võrreldes 28 miljonit eurot. Varajase haigestumise seire programmide kulutused, mis sisaldasid muu hulgas koroonatestimise laboratoorseid analüüse, vähenesid 39 miljonit eurot. Muutuste tulemusena kahanes ennetustegevuste kulude osatähtsus tervishoiukuludes 8,8 protsendilt 2021. aastal 6,1 protsendini 2022. aastal.

Aktiivravi teenuste kuludest, mis hõlmavad tervishoiukuludest üle poole, moodustasid ambulatoorsed teenused 56 protsenti, haiglaravi 39 protsenti, päevaravi 2,5 protsenti ja kodune ravi 0,4 protsenti. Ravimid ja muud meditsiinitooted on järgmine suurem rühm aktiivravi järel. Kolmanda suurema rühma teenuste hulka kuuluvad tervishoiukuludes tugiteenused, nagu kiirabi, radioloogilised ja laboriuuringud.

Tervishoiukulud teenuste järgi. Foto: Tervise arengu instituut

Leibkondade tervishoiukulud suurenesid 11 protsenti, mistõttu leibkondade omaosalus tervishoiukuludes tõusis 23 protsendini 2022. aastal, (2021. aastal oli see 22,5 protsenti). Kulude kasv oli väiksem kui 2021. aastal. Kõige rohkem tõusid inimeste kulutused hambaravile (30 miljonit eurot), meditsiinitoodetele (22 miljonit eurot) ja pikaajalisele õendus-hooldusabile (14 miljonit eurot).

Vabatahtlike tervishoiu rahastamise mudelite osatähtsus tervishoiukuludes tõusis 2022. aastaks kahe protsendini (2021. aastal 1,7 protsenti). Kasv võrreldes eelmise aastaga oli 26 protsenti.

Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ja kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud (välja arvatud täiendkoolitus). Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ja need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes.

Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja (HP) juures teenused ja kaubad (HC) inimeseni jõudsid, ning kasutamise aasta järgi. Rahastamismudel (HF) näitab skeemi, mille kaudu toimus maksmine teenuse eest. Tervishoiukulude rahastamise allikaid iseloomustab liigitus FS.

Tervishoiukulude arvestuse 2022. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2023. aasta juunis. Seni saab riigiti võrrelda kuni 2021. aasta andmeid ja prognoosi alusel arvutatud näitajaid.

Kõnekaid visuaale tervishoiukulude statistikast läbi aastate ja eri kriteeriumite järgi leiab TAI Tableu keskkonnast.