Rinnavähist: Naine, kingi endale kindlustunne!

Tere tulemast kuulama Regionaalhaigla taskuhäälingusaadet, kus räägime tunnustatud rinnavähiarsti doktor Riina Kütneriga rinnavähist ja rinnavähiuuringutest.

Stiina Eilsen (ST): Doktor Kütner, kas viimaste aastatega naiste teadlikkus rinnavähist ja uuringute vajalikkusest on tõusnud?

Riina Kütner (RK): Eks selle nimel on kõvasti vaeva nähtud, et see tõuseks. Nagu ikka, nooremad omandavad uusi teadmisi ja kombeid kiiremini, vanemad mõtlevad ikka, et noh, kui see tihend on, mis siis, valu ju ei tee, et ma ei tule uuringule. Mõtlevad, et kartul vaja üles võtta ja maha panna. Muud saagikoristuse ja maaharimise teemad on eestlasele ikka südamelähedasemad kui oma terviseuuringud. Aga natukene on õnnestunud seda osalusprotsenti siiski tõsta.

Sõeluuringud on ju ikkagi arenenud ja rikkamate riikide asi, ega päris vaestel ja vähearenenud riikidel ei ole sellist luksust võimalik endale üldse lubada.

Aga Eestis on isegi kindlustamata naised uuringus sees. Praeguse seisuga on vaevaliselt saavutatud osavõtuprotsendiks 62, mis on natukene kõrgem kui oli 2021 aastal. See on 3,9% kõrgem eelmisest aastast. Ka on rinnavähi sõeluuringutel osalusprotsent praegusel hetkel üldse kõikidest sõeluuringutest kõige kõrgem. See on ka kõige pikema ajalooga sõeluuring üldse. Nii et läbi selle kahekümne aasta, mil oleme rinnavähi sõeluuringuid teinud, tegelikult natukene hakkab nagu inimeste teadvusesse asi jõudma.

Stiina Eilsen (ST): Nii et vaikselt tasapisi ronib osalusprotset ülespoole.

Riina Kütner (RK): Muidu võrdleme ennast ikka soomlastega ja öeldakse, et vaat, kui palju nendel ikkagi rinnavähipatsientidest jäävad ellu ja terveks saavad. Ka meil on hakanud see rinnavähki suremus langema ja just nimelt tänu sõeluuringule. Aga vaatamata sellele haigestumus tegelikult ikkagi tõuseb arenenud riikides. Aga seda seepärast, et me avastame ka palju rohkem varast rinnavähki kui varasematel aastatel. Põhiliselt saavad terveks ikkagi need, kelle kasvaja on alla kahe sentimeetri.

Meil siin tublimad uurijad on leidnud isegi kolme ja viie millimeetriseid väikseid vähikesi. Ja loomulikult see on siis nii väike, mida annab kenasti välja opereerida ega pea tegema kaenlaaluste lümfisõlmede puhastust ega midagi keerulist. Nii et selles mõttes on patsiendil sellist ravi väga kerge taluda, tuleb ainult ennast ühel hetkel kokku võtta, kartulikorv nurka visata ning minna ja üks väike pilt ära teha.

Stiina Eilsen (ST): Mis vanuses peaks hakkama uuringutel käima?

Riina Kütner (RK): Üldiselt on organismiga nii, et mida vanemaks keharakud saavad, seda suurem on see oht, et nad hakkavad väsima ja tekivad igasugused muutused rakkudes. Siis kipub ka vähk rohkem tekkima, nii et vähi, rinnavähi haigestumine ikkagi tõuseb ka kõrgemas vanuses. Aga siiani on kõikides riikides olnud nii, et sõeluuringule kutsutakse naisi vanusest viiskümmend kuni kuuskümmend üheksa. Meil oli tükk aega vanusepiiriks viiskümmend kuni kuuskümmend kaks - kuna rahasid oli vähevõitu.

Aga mõned aastad tagasi tõsteti vanusegrupp kuuekümne üheksani, mis hüppeliselt ka tõstis kohe rinnavähi avastamise protsenti. Näiteks sellel aastal avastati Põhja-Eesti regionaalhaiglas ligi sada juhtu rohkem. Patoloogid juba ütlesid, et kuulge mis teil toimub seal, et me peame varsti tööjõudu juurde palkama, kui te nii palju vähki ravite.

Ja kõnekas on ka näiteks see, et kui 2020. aastal avastati sõeluuringute käigus üldse 50-69 vanuserühmas 245 vähijuhtu, aga ilma sõeluuringul käimata avastati selles vanusegrupis kokku vähijuhtumeid 345. Seega leiti sõeluuringute käigus vähijuhtude üldarvust seitsekümmend üks protsenti. Tegelikult see näitab ka seda, et need naised enne uuringut ei tundnud üldse kasvajat rinnas.

Suur hulk vähke ongi niisugused, mida inimene ise tegelikult ei tunne, tal ei ole ka mingeid kaebusi. Isegi kui meie vilunud tohtrid püüame katsudes kasvajat leida, siis me ka ei leia.

Stiina Eilsen (ST): Milline see sõeluuring välja näeb? Näiteks Põhja-Eesti regionaalhaiglas, et kui ma saan selle kutse ja otsustan tulla, mis mind siis ees ootab?

Riina Kütner (RK): Vahel osad inimesed ütlevad, et oi, aga mina ei ole kunagi ühtegi kutset saanud. Mina ei tea, kas elukoht on siis muutunud või ei jõua need kutsed kuidagi kohale kõigile. Kui see paberkutse tõesti kohale ei jõua, ajakirju-ajalehti koju ei tellita ja kirjad jäävad seepärast postkastis märkamata, siis mobiilid on ikkagi enamasti kõigil olemas ja seepärast alustati nüüd SMS-ide saatmist.

Esimesel poolaastal saadetakse esimene kutse ja need, kes siis ei ole veel reageerinud sellele kutsele, saadetakse teisel poolaastal veel viimane kutse.

Kes praegu selle jutu peale ärkavad, siis nüüd veel on viimane hetk, kuni jaanuari lõpuni saab tegelikult selle aastakäigu inimene veel tulla sellele sõeluuringule.

Põhimõtteliselt on nii, et tuleks helistada numbril 6171049 ja öelda, et te olete sõeluuringu kutse saanud. Teilt küsitakse teie isikukoodi ja siis saate endale sobiliku aja valida.

Teile öeldakse täpselt kuhu te tulema peate - tavaliselt on selleks radioloogiliste uuringute registratuur, st registratuur kolm.

Mingeid erilisi ettevalmistusi vaja teha ei ole. Mis puudutab levivat müüti, et oi-oi, et äkki on valus. No ma ei tea, ma olen ju ise endale ka lasknud uuringut teha ja see, kui rind korraks kokku surutakse, on ainult väike ebamugavustunne. Uuringu põhimõte on selles, et rinnanäärmekude tuleb hästi õhukeseks suruda, sest muidu ta ei anna adekvaatset informatsiooni. Ja ega lihtsalt niisama ka pole mõtet pilte teha kui arstid sealt midagi ei näe.

Need, kellel midagi leitakse, kutsutakse tagasi, aga see tagasikutsutute protsent on suhteliselt madal, alla nelja protsendi. See näit on täitsa maailmatasemel. Meil regionaalhaiglas on kuskil 3,5% ringis neid, kes tagasi kutsutakse.

2022. aastal käis Regionaalhaiglas sõeluuringul 5521 inimest ja tagasi kutsuti neist ainult 194. Ja nende seast ainult 40-l leiti tegelikult pahaloomulised kasvajad. Nii et kui on tehtud see pilt, siis võid olla enam-vähem kindel, et sul tõesti seal rinnas mitte midagi ei ole. Kingi endale kindlustunne.

Ei maksa karta, et nii kui ma oma nina sinna pistan, siis kohe leitakse mul vähk rinnast. Pigem ikka vastupidi.

Ja kõik need, kes tagasi kutsutakse, või kellel veel jääb nagu kahtlaseks natuke, siis mõnikord saadetakse veel arsti konsultatsioonile ka. Neid siis arst võib-olla kutsub paari-kolme kuu pärast veel kontrolli. Ja vastupidi, on mul olnud ka palju selliseid naisi, kes nagu tunnevad küll, et mingi tihend nagu oleks, aga vaatame veel ja siis ootamatult selgub, et tegelikult tal on ikka see sõeluuringu aasta ka ja siis, kui nagu öeldakse, kaks asja satuvad kokku, et siis ka tegelikult tullakse.

Kui ei ole endal meeles, et kas see oli see aasta või eelmine aasta, kui sa uuringul käisid, siis üks tore süsteem aitab meeles pidada õiget aega. Ja nimelt: paaris numbriga sünniaastaga inimesed kutsutakse paaris numbriga aastal uuringule ja neid, kes sündinud paaritu numbriga aastal, kutsutakse paaritutel aastatel.

Tänavu kutsuti sõeluuringule inimesed kelle sünniaasta oli: 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973. Tänavu kutsuti sõeluuringule 90401 naist, loodame, et nendest väga vähestel leitakse midagi halba.

Stiina Eilsen (ST): Aga kui siiski midagi leitakse, mismoodi siis edasi toimetatakse?

Riina Kütner (RK): Kui radioloog midagi kahtlast leiab, siis seda ka kohe patsiendile öeldakse ja määratakse proovi võtmise aeg ultraheli kontrolli all.

Vahel on inimestel jäänud petlik mulje, et miks te kohe ultraheli ei tee. Aga kindlasti on vaja mammograafia enne teha ja seda pilti vaatavad ka alati kaks arsti. Ei ole nii, et on üks arst, kes võib-olla ei pane tähele. Toimub topelt kontroll. Nii et siis kui mõlemad ütlevad või vähemalt üks nendest ütleb, et see on ikkagi nagu vähi kahtlane lugu, siis kutsutakse patsient tagasi ultraheliuuringule ja võetakse ka proov. Enne tehakse ka tuimestus. Mitte keegi ei pane suurt biopsia nõela sisse ilma tuimestuseta.

Siis saadetakse proovi tükikene laborisse, vaadatakse, kas seal on pahaloomulisi rakke või ei ole või on lihtsalt mingid muutused või kahtlased rakud, uuritakse, kas vajab kohe kirurgilist vahelesegamist. Kui on pisikesed vähid, siis kutsutakse patsient lisaks ka magnetuuringule, mis on hästi tundlik. Vahel me avastame sellel uuringul, et tegelikult on veel mingeid pisikesi lisakoldeid või leiame teises rinnas midagi kahtlast. Nii et kõik need asjad oleks lõpuni täpsustatud.

Ei tasu ka karta, et ei pääse arsti vastuvõtule. Meil teevad mõnel päeval vastuvõtte isegi viis rinnakirurgi, kes tegelevad rinnahaigustega. Ja igal arstil on kolm aega broneeritud just esmaste vähipatsientide jaoks, keda meile saadetakse või kes ise pöörduvad perearsti saatekirjaga. Kui on juba selge, et tegemist on kahtlase juhuga, saatega arsti vastuvõtule kindlasti.

Stiina Eilsen (ST): Kas hiljutisest praktikast on mõni näide ka tuua?

Riina Kütner (RK): Ega kellelgi ei ole ju tore, kui tal leitakse vähk, aga kuna 70 % rinnavähkidest on ikkagi hästi hormoontundlikud ja leebe kasvuga, siis nad ei kasva väga kiiresti. Oli üks tore ja tubli proua, kes läks elu esimesele sõeluuringule ja kohe tal leiti ka väikene, viie millimeetrine vähikene. See on praeguseks juba opereeritud ja tavaliselt siis igaks juhuks ikkagi see alles jäänud rind kiiritatakse mingil hetkel ära. See ei võta juukseid peast ära.

Mõtlema peab selle peale, et isegi kui on vaja keemia- või süsteem-ravi teha, siis juuksed kasvavad ju kindlasti tagasi. Kui on valida, kas sa jääd terveks või hoiad oma juuksed peas ega lase ennast ravida, siis kindlam on ju ikkagi niimoodi, et teeme vajaliku ravi ära.

Tegelikult seda nö agressiivsemat kolmik-negatiivset vähki esineb väga vähe. Noorematel inimestel see kahjuks tõesti kipub olema agressiivsem, aga ka mitte kõigil. Need, kellel on perekonnas rinnavähki esinenud, mõelge kindlasti korralisele kontrollis käimisele. Me teeme ka päris palju geeniuuringuid, võetakse vereanalüüs ja määratakse siis need hästi kõrget riski põhjustavad mutatsioonid.

Meil oli ka paar pilootuuringut, kus võetigi siis geenivaramust välja teatud grupp ja määrati siis nendel need mutatsioonid. Leitud kõrgema riskiga patsiendid saadeti siis meile. Ja kui me näiteks ise leiame, agressiivset tüüpi vähi, siis samamoodi võtame kohe vereanalüüsid ka geeniuuringuks.

Ja kui leiame emal vähi, siis palume kindlasti ka järeltulijatel lasta uurida. Vahel inimesed arvavad, et see haigus liigub naisliini pidi, aga ei ole nii, ta võib tulla ka isa poolt, meesliini pidi. Ka meestel soovitan ikkagi olla tähelepanelikud, meil on alati ka üks-kaks meeste rinnavähijuhtu, Seega mehed, kui leiate ikkagi mingi kõvema tüki rinnas, mida enne ei olnud, siis kindlasti võiks tulla kontrolli.

Stiina Eilsen (ST): Vähiravi on murranguliselt arenenud, kogu aeg tuleb midagi uut juurde. Kuidas rinnavähi puhul, kas on tulnud uusi ravimeid?

Riina Kütner (RK): Jah, me võime päris rõõmsad olla, et Tervisekassa on meile päris kenasti vastu tulnud ja oleme saanud juurde moodsaid ravimeetodeid. Nii et ärge siis ära ehmatage, kui öeldakse, et alustame veenisisese raviga. Kellel on viletsamad veenid, nendele pannakse kanüülid juba otse naha alla – ei pea iga kord veeni torkama.

Regionaalhaiglal on uus onkoloogiakeskus uues majas, see on ka kindlasti andnud patsientidele mugavust juurde.

Magnetuuringuid teeme uue magnetaparaadiga, nii et selle võimsus on meil nüüd ka natukene parem. Ja muidugi see korpus on uhke ja seal on patsientidel kindlasti mugavam ravil käia. Päevaravi võimekus on tunduvalt parem kui varasem, selles suhtes oleme praegu väga heas seisus. Teeme kõik selleks, et patsiendid saaks võimalikult kiiresti pääseda sinna uuringutele ja ravile. Ma sain aru, et meil on ka väikene õhtuse külastuse plaan, et inimene saab ka peale tööd tulla.

Oleme isekeskis arutlenud, et kui on ka teised üksused nõus, sest see ei ole ainult arstidest kirurgidest kinni, siis peaksid ka kõik need lisakabinetid õhtul tööl olema. Ma usun, et seda võib-olla patsiendid tahaksid, aga eks me siis näe, kas sõeluuringule tullakse ka õhtupoole või mitte.

Tervisekassa on andnud vihjeid, et sõeluuringule kutsutavate vanust on plaanis tõsta 74 eluaastani. Loodetavasti see nii läheb. Plaanis on edaspidi kutsuda uuringule alates neljakümnendast eluaastast neid, kellel on pereanamneesis vähki või kellel on leitud geneetilisel uuringul kõrgem vähi tekkerisk. Neid hakatakse siis juba varem kontrollima, mitte alles alates viiekümnendast. Kindlasti tuleks seal välja selekteerida need, kellel see risk kõrgem on. Noorte naiste rinnad on suhteliselt tihedad ja nendele mammograafia tegemine on võib-olla vähem informatiivne.

Stiina Eilsen (ST): Kas lõpetuseks on veel mõni südamlik lugu rääkida mõnest patsiendist, kes on näiteks sõeluuringus käinud ja tõesti tänu sellele ka kiire ravi saanud?

Riina Kütner (RK): Kui me nüüd vaatame üldse seda elulemust nii-öelda, see on üks niisugune huvitav sõna, et patsiendid vahel küsivad, et kas te lubasite, et ma viis aastat veel elan, et kas nüüd on mul see viis aastat täis. Tegelikult on see üks stati kunstiline tärmin, et lihtsalt viie aasta pärast vaadatakse, muidu kuidagi ei saa ju võrrelda neid erinevaid patsientide terveks jäämise protsente.

Aga jah, lisaks nendele toredatele, prouadele, kes tulid sõbrannaga koos ja sõbrannal ei leitud midagi, aga temal leiti ja võeti see väike vähikene välja, oli üks armas vanaema, kes arvas, et ta jääb nüüd homsest pensionile, paneb oma mummulise põlle ette, hakkab lapselastele tegema pannkooke. Selle asemel mõtles, et teeb veel korralikult selle kontrolli ja tal leiti rinnavähikene. Õnneks sai ta sellest terveks ja loodetavasti ta praegu teeb ilusti neid pannkooke, kui ta sellest ära tüdinenud ei ole.

See terveks jäämise protsent on meil praegu ikka päris kõrge.

Me ei ole küll veel soomlaste tasemel, aga selleks oleks meil vaja see sõeluuringu osalemise protsent ikkagi saada vähemalt kaheksakümneni.

Selles osas võime ennast rikkaks riigiks nimetada küll, et meil on see võimalus käia sõeluuringul. Tule kindlasti, ära maga maha seda võimalust, nagu ütleb reklaam, kinkige endale jõuluks kindlustunne.

Stiina Eilsen (ST): Suur aitäh, et kuulasite Regionaalhaigla videot, me rääkisime rinnavähi sõeluuringutest.

Kõiki Tervisepooltunni podcaste saad kuulata SIIT ja rohkem infot Regionaalhaigla Rinnakabinetist.