Kuidas ennetada väikelastel viirushaigusi ja toetada nende immunsüsteemi

Haige laps. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti laiuskraadidel sügisest kevadeni vältaval haiguste perioodil on pidevatest viirusnakkustest ohustatud enim väikelapsed. Mida saab ise viirushaigustesse nakatumise ennetamiseks ära teha ja kuidas toetada väikelapse immuunsüsteemi, räägib Benu Elva Tervisekeskuse apteegi proviisor Marget Raukas.

Proviisori sõnul haigestuvad väikelapsed viirushaigustesse kordades rohkem sellepärast, et nad puutuvad lastehoius üksteisega oluliselt tihedamini kokku kui täiskasvanud. «Terved väikelapsed võivad esimestel eluaastatel haigestuda aasta jooksul erinevatesse viirushaigusesse 6–12 korda. On üsna tavapärane, et paranedes ühest viirusest võib haigestuda järgmisesse ja nii jääbki mulje, et nad on kogu aeg haiged,» selgitab Raukas.

Väikelapsi ohustavaid enamlevinud viirusi on sadu ja need levivad aevastades, ninast nohuga, suust köha ja süljega ning kõhuviirused oksendamise või kõhulahtisusega. «Tavaliselt on viirusega kokkupuute ja haigestumise peiteaeg paar päeva kuni kolm nädalat. Kui viirushaigus on juba kallal, kulgeb see reeglina üsna ägedalt, tuues viiruse tüübist sõltuvalt kaasa rea ebameeldivaid sümptomeid, nagu ninakinnisus-vesisus, punetavad vesised silmad, kõrvavalu, harvem kurguvalu, lihasvalu, lööbed nahal, kõhulahtisus, oksendamine, üldine halb enesetunne või külmavärinad ning kiire palaviku tõus,» loetleb proviisor.

Isiksuse arengus peetakse kolme esimest eluaastat otsustava tähtsusega perioodiks, mil lisaks viirushaigustele on lapsed väga vastuvõtlikud õpetustele. «J. W. Goethegi on öelnud, et on oma elus kõige rohkem õppinud esimese kolme eluaasta jooksul. Nii et väikesele inimesele on väga lihtne õpetada õiget hügieeni, nagu köhimine-nuuskamine salvrätti ja selle viskamine prügikasti või aevastamine varukasse, kätepesu erinevates olukordades, kuni toidunõude mittejagamiseni,» toob Raukas näiteid võimalustest, kuidas lapsevanemad saavad suunata last ennast ise viirushaiguste eest paremini kaitsma.

Mõne raskete tüsistustega viirushaiguse vastu aitab vaktsineerimine

Kodustes oludes saab viiruste levikut tõkestada lihtsate nippidega. «Viiruste populatsiooni on võimalik paremini kontrolli all hoida, näiteks tehes märga koristust, tuulutades tube, valmistades koduseid toite ning olles lapsele emotsionaalseks toeks,» ütleb proviisor.

Parim viis hooajaliste viirushaiguste ärahoidmiseks on piisav uni, tasakaalustatud toit ning igapäevane värskes õhus viibimine. Raukase sõnul vajab eelkooliealine laps hinnanguliselt 1–3 tundi lõunaund ja keskmiselt 10 tundi ööund. «Toidukordi peaks olema päevas neli ja värskes õhus võiks iga päev jalutada vähemalt ühe tunni,» lisab ta.

Mitmeid viirushaigusi, nagu mumps, leetrid, punetised, tuulerõuged või gripp, on tänapäeval võimalik ära hoida immuniseerimisega. «Nagu igal ravimil, võivad ka vaktsiinidel olla kõrvaltoimed, ent enamasti on need kergekujulised, piirdudes süstekoha punetuse ja/või palavikuga. Rasked reaktsioonid on üliharvad,» märgib Raukas ja juhib tähelepanu, et vaktsiinvälditavatesse haigustesse haigestumisel on rasked tüsistused. «Kokkuvõttes kaalub vaktsineerimise kasu võimaliku kahju üle,» ütleb ta.

Immuunsüsteemi toetab tasakaalustatud toidulaud

Immuunsüsteemi tugevdamise seisukohalt peavad nii täiskasvanud kui lapsed jälgima oma igapäevast menüüd. «Meie sügis-talvisel perioodil on D-vitamiin üks hädavajalikum, mida leidub näiteks rasvases kalas (forell, lõhe, sardiinid, tuunikala) või seentes (kukeseened) ning vastava vitamiiniga rikastatud piimatoodetes, mis on ühtlasi peamised kaltsiumiallikad,» kinnitab proviisor. Ta lisab, et üks vajalikumaid mineraale, mis aitab kaitsta limaskesta hooajaliste viirushaiguste eest, on tsink (Zn), mida saame punasest lihast, linnulihast, ubadest ning pähklitest.

Proviisor rõhutab, et laitmatult toimiv seedimine tagab toitainete, vitamiinide ja mineraalide korrapärase omastamise. «Heade ja halbade bakterite tasakaalu soolestikus toetab hapendatud ehk fermenteeritud toitude (keefir, jogurtid, hapukapsas) ning kiudainerikaste toitude (spargel jm köögiviljad) piisav tarbimine. Üks kamajook võiks olla lapse menüüs iga päev,» ütleb Raukas.

«Samuti tasuks enda ja lapse toidusedelisse lülitada seemned, pähklid, taimeõlid ja kala, et omastada neist väärtuslikke oomega-3-rasvhappeid ja E-vitamiini. Magustoiduks sobivad väikelastele hästi puuviljad nii värskelt kui kuivatatult,» lisab proviisor.

Vältida või minimaalselt tarbida tasub proviisori hinnangul töödeldud toite, kuhu on lisatud maitsetugevdajad, glükoosi-fruktoosisuhkruid, säilitus- ja muid ebavajalikke lisaained, mille kahjutukstegemine on organismile lisakoormus.

«Kindlasti tuleb meie kliimas väikelastele juurde anda D-vitamiini kas eraldi tilkadena või koos probiootikumidega. Vahel on vaja juurde anda ka vereloome seisukohalt olulist B12-vitamiini, kuid selle vajaduse selgitab välja vereanalüüs. Vajadus veel muude toidulisandite või vitamiinipreparaatide järele võib tekkida ka juhul, kui laps on toidu suhtes väga valiv,» toob Raukas välja.

Kui haigus on juba kallal

Viirushaigustega võideldes on väga oluline pakkuda lapsele piisavalt vedelikku ja jälgida, et ta jooks ja pissiks tavalisest rohkem, see see aitab organismi viirustest puhastada ning võidelda kõrge palaviku vastu.

«Valu ja palaviku alandamiseks sobivad väikelastele paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad siirupid või küünlad, mõlema puhul tuleb õigeid annuseid doseerida vastavalt lapse kehakaalule,» juhib Raukas tähelepanu.

Ebameeldiva ninakinnisuse korral aitavad proviisori sõnul ksülometasoliini tilgad, mida võib kasutada alates teisest eluaastast ja lühiajaliselt 5–7 päeva kuni kolm korda päevas.

Teinekord võivad kergemad viiruslikud haigused muutuda bakteriaalseteks, mis on juba tõsisemad ja vajavad antibiootikumiravi. Arstile tasub helistada siis, kui haigus näib süvenevat või lisandub uusi sümptomeid. «Kui on kõrva- või muu valu, mis paratsetamooli või ibuprofeeni kasutamisel ei taandu ning laps nutab pidevalt, kõrge palavik, mis ei alane 48 tunni jooksul, püsiv oksendamine ja kõhulahtisus, joomisest keeldumine või uriini või mähkmete arvu vähenemine poole võrra,» loetleb proviisor juhtumeid, kus on vajalik arstiga konsulteerimine. Ta rõhutab, et viivitamatult tuleb kiirabi kutsuda juhul, kui lapsel tekivad hingamisraskused, tema nahk on kahvatu või kui laps on ebaharilikult loid.