Kardioloog Tammjärv: eriarstide järjekorrad jäävadki pikenema ja see võib olla eluohtlik

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia osakonna kardioloog-õppejõud Priit Tammjärv tõdeb, et eriarstide järjekorrad jäävadki pikenema, kuna arste jääb vähemaks, rahastus on kesine ning tugevamad tohtrid siirduvad välismaale või vähemalt osalise koormusega erapraksisesse.

«Aastaid tagasi oli Eesti tervishoiusüsteem terve Euroopa ja maailma musternäidiseks. Tänaseks on sellest jäänud alles üsna vähe ja sama tempoga allakäigutrepist kolinal kukkudes oleme varsti paariariikide seas, kus eriarsti juurde pääsevad ainult need, kellel on paks rahakott või nii raske seisund, et ta hospitaliseeritakse kiirabi vahendusel,» sõnas Tammjärv.

Südamearst Priit Tammjärv. Foto: Kristjan Teedema

«Tervishoiuteenuste kättesaadavus ei ole meil tegelikult laias plaanis üldse kättesaamatu – perearsti süsteem toimib, kuid on terve hulk situatsioone, kus sellest vaid ei piisa. Sada eurot maksva visiiditasu eest on võimalik tasulistes kliinikutes enamuste eriarstide juurde pääseda ka loetud nädalate või suisa päevadega, kuid arvestades keskmise eestlase maksevõimet, käib see kõik talle lihtsalt üle jõu. Lisaks visiiditasule tuleb tasuda veel ju ka uuringute, protseduuride, ravimite ja kordusvisiitide eest,» selgitas ta.

«Meditsiinimaailm, nagu enamus muidki valdkondi, keerleb tugevalt ümber raha. Peale koroonapandeemiat tekkis eriarstide teenuste järgi veelgi suurem nõudlus, mis pigem ainult süveneb, kuid riik rahastab ikka tervishoidu poolpiduste projektide kaudu, nagu näiteks e-konsultatsioonid, millega hilises keskeas inimesed ei oska mitte midagi peale hakata. Raha on juurde vaja, et tekitada uus põlvkond meedikuid. Lisaks harimisele on vaja neid ka motiveerida riiklikus süsteemis jätkama, see on hetkel paraku väga nõrk,» ütles ta.

Just eelnev oli üheks ajendiks, miks Tammjärv kirjutas äsja raamatu «Pika elu saladused», kuidas kroonilisi ja raskeid elustiilihaigusi vältida. Ta sõnul ei ole spetsiifiline arstiabi enam inimestele tegelikult kättesaadav ja rahvas peab hakkama rohkem ise oma tervise eest hoolt kandma.

«Toon näite enda töögraafikust. Esimesed saatekirjaga riiklikult rahastatud vabad visiidiajad on märtsi teises pooles. Peaaegu neli kuud oodata kardioloogi vastuvõttu on liiga pikk, julgen öelda, isegi eluohtlik aeg. Riik aga jändab siiani e-teenustega,» põrutas Tammjärv.