/nginx/o/2023/12/07/15767369t1h3b94.jpg)
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS) ja Gedeon Richter Eesti filiaal andsid välja kümnenda 1000-eurose stipendiumi. Selle sai Tartu Ülikooli proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilane Karoliina Inno, kes uuris, kuidas 3D-prinditud tableti kuju ja välispindala muutmine aitab raviainel kiiremini vabaneda. Tulevikus saab toota tablette, kus on koos mitu patsiendile sobivat ravimit.
Karoliina Inno uurimistöö kannab pealkirja «Tableti disaini ja abiainete mõju raviaine vabanemisele 3D-prinditud tablettidest». Stipendiaat ise kirjeldab oma uurimistööd nii: «Näiteks laste ja lemmikloomade ravimiannused sõltuvad sageli kehakaalust ja igas annuses ei saa ega ole mõistlik ravimit tavaliste meetoditega toota. Selliste ravimite üks probleem on raviaine aeglane vabanemine, vajalik annus ei jõua patsiendini. Uurisingi seda, kas tableti kuju ja välispindala muutmine või teistsuguste abiainete lisamine tableti koostisesse aitab raviainel kiiremini vabaneda. Uurimistöö tulemused andsid täpsemat infot konkreetsete tabletidisainide ja abiainete kasutamise kohta nii selle kohta, kas need kiirendavad raviaine vabanemist, kui ka selle kohta, kas selliseid aineid sellistes kombinatsioonides üldse 3D-printida saab.
Tablettide 3D-printimine on minu arvates praegu väga paljulubav uurimissuund. Lisaks sellele, et see võimaldab toota ravimeid mistahes annuses, võiks selle abil olla tulevikus võimalik toota ka tablette, kus on koos mitu patsiendile sobivat ravimit. Selle arvelt väheneks võetavate päevaste tablettide arv ning võiks paraneda ka patsientide ravijärgimus ja ravitulemused.»
Enda tulevikku farmaatsiamaailmas näeb Karoliina Inno seotuna erinevate uudsete tehnoloogiate ja ravimiarendusega üldisemalt. «3D-printimise teema on saanud mulle väga südamelähedaseks ja muidugi loodan sellega tulevikus veel tegeleda, aga hetkel olen avatud ka teistele uurimissuundadele. Stipendiumi plaanin kasutada uue arvuti ostmiseks, et soov tegeleda teadusega ei jää aegunud tehnoloogia taha,» räägib ta.
Professor Karin Kogermann, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja on seda meelt, et Karoliina Inno uurimistöö on suur samm, mis avardab meie teadmisi 3D-prinditud ravimite, nende disaini ja valmistamise kohta. «Käesolev uurimistöö on väga aktuaalne, kuna järjest enam otsitakse võimalusi ravimeid 3D-printimise abil valmistada. Sel tehnoloogial on väga palju võimalusi ning üks tähtis osa on, et saab valmistada personaalseid ravimeid, lähtudes täpselt patsientide individuaalsetest vajadustest. Farmaatsia instituudis oleme seda tehnoloogiat juba pikemat aega uurinud, kaitstud on kaks doktoritööd, mitu proviisoriõppe uurimistööd ning käimas on mitu selleteemalist doktoritööd. Seega, plaan on aktiivselt ravimite 3D-printimist edasi uurida. Meil käib ka aktiivne koostöö eraettevõtete ja haiglaapteegiga, et alustada ravimite 3D-printimist haiglaapteegis.»
Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán tunnustab proviisoriüliõpilasi, kes Richteri stipendiumiprogrammi raames on viimase kümne aasta jooksul teinud uurimistöid, mis käsitlevad praktilist ravimitootmist. «Meie soov on toetada farmatseutiliste tehnoloogiate innovatsiooni, mille seas on nii elektrospinnimine, uudsed haavakatted kui ka tablettide 3D-printimine. Ma loodan, et tublide apteekrite kõrval kasvab siin aastatega ka rahvusvahelisi tegijaid, kes viivad Eestis loodud teadmised maailma.»
Stipendiumi saavad Peep Veski fondist taotleda Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilased, kes on teinud oma uurimistöö farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas või sellega lähedalt seotud valdkonnas ja kaitsnud uurimistöö edukalt. Stipendiumi saamisel on määrav uurimistöö valdkondlik sobivus, valitud uurimisteema tähtsus farmatseutilises tehnoloogias, töö kvaliteet ja originaalsus ning üliõpilase panus töö valmimisel. Stipendiaadid 2014–2022 on Maarja Vokk, Annela Toom, Georg-Marten Lanno, Ailen Ringe, Ebe Vaarmets, Brigitta Ergma, Kristjan Olado, Valeria Maandi, Marina Tihhonova.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)