Kuidas vältida paratsetamoolist tingitud maksakahjustust?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Paratsetamool ehk atsetaminofeen, mis on üks levinuimaid valuvaigisteid, on mõeldud palaviku ja nõrga kuni mõõduka valu vastu. Selle liigtarbimine võib tekitada eluohtlikku maksakahjustust, kuid nüüd on teadlased leidnud tõendeid, et soolestiku mikrobioomi mõjutades saab mineraal eelmainitut terviseprobleemi ära hoida. 

Paratsetamool ehk atsetaminofeen, kas võetuna üksi või koos teiste ravimitega, on üks kõige laialdasemalt kasutatavaid ravimeid maailmas. Seda müüakse geneeriliselt ja populaarse kaubamärgi Tylenol all ning see võib leevendada palavikku ja kerget kuni mõõdukat valu.

Liiga palju paratsetamooli lühikese aja jooksul võib põhjustada ägedat ja isegi eluohtlikku maksakahjustust, kusjuures 2005. aasta uuringu kohaselt seostatakse selle ravimiga igal aastal umbes 56 000 erakorralise meditsiini osakonna külastust, 26 000 haiglaravi ja 500 surma.

Ravimi kahjulikud maksamõjud tulenevad sellest, kuidas keha seda metaboliseerib. Peamine süüdlane paistab olevat ensüüm nimega CYP2E1-s, mis lagundab atsetaminofeeni kõrvalsaadusteks ning mis võivad maksa kõrgel kontsentratsioonil olla mürgised.

Teadlaste oletuste põhiselt võib magneesium aidata atsetaminofeeniga seotud maksakahjustuste korral, kuna see mängib keha mitmete osade, sealhulgas südame, tervena hoidmisel, olulist rolli, mõjutades sadu erinevaid ensüüme. 

Täpsemalt stimuleerib suukaudne magneesium soolebakterite nimega Bifidobacterium ainevahetust, mis viib indool-3-karboksüülhappe ühendi suurenenud tasemeni ning seejärel inaktiveerib CYP2E1. 

Seda tõendavad teadlaste poolt läbi viidud katsed hiirte, sigade ja inimestega, kus eksperimendis istutati hiirte soolde inimeste magneesiumilisanditest võetud inimese mikrobioome, mille järel said loomad suurtes annustes atsetaminofeeni. 

Uuringu autorite sõnul on suukaudne magneesiumi tarbimine potentsiaalselt ohutu ja efeketiivne strateegia CYP2E1 vahendatud ägeda maksapuudulikkuse ennetamiseks. Siiski on leiud peamiselt piiratud loomadega, seega ei ole tõestatud, et selline meetod võiks kaitsta ka inimesi. Lisaks on raskendavaks teguriks asjaolu, et inimesed on erinevad ning nende mikrobioomid võivad magneesiumile erinevalt reageerida. 

Teadlaste sõnul võiks tulevikus olla rohkem ohutumaid viise, kuidas lahendada paratsetamoolist põhjustatud ägedat maksakahjustust.