/nginx/o/2023/12/08/15769986t1h655e.jpg)
Värskelt valminud sclerosis multiplexi haiguskoormuse ja mõjude uuringu kohaselt saaks Eesti riik hoida aastas kokku üle kahe miljoni euro sotsiaalkuludelt nagu töötu- ja puudetoetused või kulud meditsiinisektorile, kui seda vajavad patsiendid saaksid tõhusaimat ravi esimesel võimalusel.
«Tegemist on esimese analüüsiga, kus on teada kõik selle kindla diagnoosiga patsiendid Eestis ning ühtlasi ka kõik tänase süsteemiga kaasnevad kulud. Kulud on märkimisväärsed, kuna enam kui 70 protsendil sclerosis multiplexi (SM) patsientidest on välja kujunenud puue või töövõimekadu või mõlemad. Sealjuures ligi kolmandikul patsientidest tuvastati töövõimekadu ja enam kui 20 protsendil puue juba esimese aasta jooksul pärast diagnoosi saamist,» kirjeldas uuringu läbiviimist koordineerinud Roche Eesti arendusteenistuse juht Mart Vain.
Uuringu «Sclerosis multiplexiga seotud majandusliku ja haiguskoormuse hindamine Eestis» raportis analüüsiti kõikide viimase kolme aasta jooksul Eestis selle diagnoosi alusel ravi saanud 2019 patsiendi andmeid, et selgitada välja erinevad riigile kaasnevad kulud kui inimene haigestub sclerosis multiplexi ehk hulgiskleroosiga. Vastvalminud raportit tutvustati novembri lõpus riigikogu sotsiaalkomisjoni ning sotsiaalministeeriumi esindajatele.
«Paljudel hulgiskleroosi haigestunud patsientidel tekib puue, kui nad ei saa mõistliku aja jooksul pärast diagnoosimist piisavalt efektiivset ravi. See toob omakorda suuremad kulud avalikule sektorile - Eesti Töötukassale, Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile ja kohalikele omavalitsustele,» viitas raporti tutvustamisel Mart Vain. «Samas tõi uuring selgelt välja, et parim saadaolev ehk kõrge efektiivsusega ravi võimaldab rohkematel inimestel töötamist jätkata. Oluline on siinjuures tõsisasi, et SM-i haigestuvad kõige sagedamini noored täiskasvanud, kel suur osa elust veel ees.»
Sisuliselt on tervisekassa ees täna valik, kas teha täiendav investeering kõrge efektivsusega ravisse, millest arvestatav osa tuleb riigile tagasi ning võimaldada noortel täiskasvanutel täisväärtuslikult elada ning töötada või jätta investeering tegemata ja jätkata senise lähenemisega, mille kohaselt ligi ¾ patsientidest on puude ja/või töövõimekaoga.
Eestis saab tõhusaimat ravi patsientidele määrata alles kolmanda ravivalikuna ja seda saab kasutada sellisel juhul, kui inimesel on olnud kaks ägenemist ühe aasta jooksul – nad on kasutanud kahte vähem efektiivset ravimit ning ägenemised jätkuvad sellele vaatamata.
«Praeguse süsteemi järgi ei tohi arst patsientidel kasutada kõrge efektiivsusega ravi kohe raviteekonna alguses isegi siis kui arst selleks selget vajadust näeb. Igal juhul tuleb enne läbi proovida kaks madalama efektiivsusega ravi. Alles siis, kui inimesel jätkuvad haiguse ägenemised, võimaldatakse efektiivsema ravimi kasutamist,» osundas Mart Vain. «See tähendab, et ühelt poolt kulutatakse riigi raha vähem toimivatele ravimitele, samal ajal on see SM-diagnoosiga inimese jaoks kaotatud aeg ja tervis, mida tagasi enam ei saa.»
«Aktiivsema sclerosis multiplexi kuluga patsiendid vajavad suure efektiivsusega ravi kohe haiguse alguses, kuna selline ravi on efektiivsem,» ütles LTKH Närvihaiguste ja psühhiaatriakliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju. «See teadmine on tänaseks reeglina asendanud varasemat seisukohta, et ravi tuleks alustada väiksema efektiivsusega ravimitega ning vastavalt vajadusele siis ravi efektiivsust suurendada.»
Uuringu kohaselt annaks kõrge efektiivsusega ravimi kasutamine muudelt sotsiaalkuludelt kokkuhoidu, mis moodustab kokku 40 protsenti kallima ravimi maksumusest. Konkreetsemalt rahasse arvutatuna maksab tõhusaima ravi aastane kuur patsiendi kohta 16 244 eurot, samas jääks riigil kulutamata üle 6300 euro töövõime- ja puudehüvitistele, abivahenditele, soodusravimitele, arstikuludele, KOVide pakutavatele teenustele jne.
Uuring osundab, et tehes kõrgeima efektiivsusega ravi kättesaadavaks nt 500 patsiendile, säästaks Töötukassa kulutustelt ligi 280 000, riiklikelt sotsiaaltoetustelt üle 250 000, tervishoiuteenustelt ligi 175 000, puude ja töövõimekaoga seotud toetustelt ja soodustustelt üle 450 000 ning retseptiravimitelt ligi miljon eurot – see on kokku ligi 2,2 miljonit eurot aastas. «Lisaks ja mitte väheolulisena annab kohene ja parima ravimi kasutamine SM-diagnoosiga inimestele ja nende lähedastele võimaluse elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu, ennast teostada ning käia tööl,» lisas Mart Vain.
Riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu käigus avaldasid komisjoni liikmed toetust sellele, et ravi kättesaadavust Eestis võiks parendada ja teha kõrge efektiivsusega ravi seda vajavatele patsientidele kiiremini kättesaadavaks. Arutelu kokkuvõtte koos on kättesaadav siit.
Uuringu tellis ravimifirma Roche ning see valmis koostöös Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi ning Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liiduga. Andmete töötlemise ja analüüsiga riiklike registriandmete põhjal panustas uuringu valmimisse Statistikaamet.
Multiple Sclerosis International Federation poolt koostatava SM-i atlase andmetel on viimase kuue aasta jooksul sclerosis multiplexi haigestunute arv kogu maailmas kasvanud 600 000 võrra. Eestis on haiguse levik suurem kui näiteks naabrite juures Lätis või Leedus. Kui Eestis on 100 000 elaniku kohta haigestunuid 113, siis Lätis ja Leedus vastavalt 107 ja 104.
Sclerosis multiplex on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mida põeb maailmas hinnanguliselt 2,8 miljonit inimest, mis tähendab, et iga viie minuti tagant saab keegi maailmas SM-i diagnoosi. SM-i korral ründab inimese immuunsüsteem pea- ja seljaaju ning nägemisnärvide närvikiude ümbritsevat kaitsvat ja isoleerivat müeliinkihti, põhjustades põletikku ja sellele järgnevat kahjustust, mis võib viia kõige hullemal juhul puude ja/või töövõime kao väljakujunemiseni.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)