300 ainet ilma milleta inimesed sussid püsti viskavad

Jaana Otsa
, Ajakirjanik
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Word Pharma Today

Euroopa Komisjon avaldas oma esimese kriitiliste ravimite nimekirja, mille eesmärgiks on vältida ravimite puudust ning on ühtlasi olemasolevates meditsiiniseadustes suurimaks muudatuseks viimase kahe aastakümne jooksul. Arutelu on tekitanud mitmete osapoolte vahel intriige. 

Seaduse eesmärk on tagada kõigile eurooplastele juurdepääs nii uuenduslikele raviviisidele kui geneerilistele ravimitele ning lõpetada tohutud erinevused juurdepääsus ja hindades riikide vahel.

Euroopa Ravimiameti avaldatud nimekiri sisaldab laias valikus olulisi geneerilisi ravimid põhilistest antibiootikumidest, näiteks amoksitsilliin, valuvaigistid, nagu paratsetamool ja morfiin, ning suhkurtõve raviks kasutatav insuliin. Nimekirjas on muuhulgas ka mõned leetrite, B-hepatiidi ja teetanuse vaktsiinid.

Komisjoni sõnul ei tähenda sellesse loetellu lisamine seda, et mõne ravimiga võib lähitulevikus tekkida puudus. Pigem on eesmärk nende konkreetsete ravimite puuduste vältimine, mis on kriitilise tähtsusega. 

«Liidu loetelu koostatakse etappidena ja liidu loetelu esimese versiooni avaldamine tähistab esimese etapi lõppu. 2024. aasta jooksul jätkub läbivaatamine ja laieneb ka teistele ELi müügiloaga ravimitele, mida ei ole veel esimesse versiooni lisatud,» lisas komisjon.

Paljud liikmesriigid soovivad näha kriitiliste ravimite seadust, mis on sarnane kriitiliste mineraalide seadusega, et luua vastupidavamad tarneahelad ja vältida liigset sõltuvust sellistest riikidest nagu Hiina ja India, kes toodavad enamikke geneerilisi ravimeid ja sellega seonduva põhivarustuse.

Uus kavandatav seadus sisaldab meetmeid, vähendamaks põhilise turu ainuõiguse pikkust, mille ravimitootjad saavad enne geneeriliste ravimite turuletulekut kümnelt aastalt kaheksani. 

Euroopa farmaatsiajuhid on korduvalt hoiatanud, et see meede tooks tagasilöögi ja kiirendaks meditsiiniinnovatsiooni vähenemist EL-is. 

Novo Nordiski tegevjuht Lars Fruergaard Jorgensen ütles novembris, et eksklusiivsuse vähendamine ei võimalda ravimifirmal tagasi teenida ei arendusinvesteeringuid ega ka turunduskulusid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles