Alates 1. jaanuarist 2024 tõuseb ravikindlustatud täiskasvanute hambaravihüvitis 60 eurole (omaosalus 50%). Hambaravihüvitis tõuseb ka suurenenud hambaravivajadusega inimestele, kelle seas on näiteks rasedad, alla 1-aastase lapse emad, puuduva töövõimega pensionärid, vanaduspensionärid jne. Hüvitist tõstetakse 85 euro pealt 105 eurole ning langetatakse ka omaosalust 15 protsendilt 12,5 protsendile.
«Suutervis mõjutab vahetult inimeste füüsilist ja vaimset tervist, aga ka võimalusi tööturul. Et inimesed suure hinnatõusu ajal jätkuvalt senises mahus hambaravi lubada saaks ja ei pöörduks hambaarstile alles viimases hädas, on hüvitiste tõus hädavajalik. Eestlaste suutervist on seni kirjeldatud viletsa ja kehvana ning see vajab muutmist – hüvitiste tõus on selle saavutamisel kahtlemata abiks,» ütles terviseminister Riina Sikkut.
«Loodame väga, et iga uus rahastusmeede toob järjest rohkem inimesi hambaarsti vastuvõtule. Sageli ei pruugi paljud probleemid suuõõnes välja paista ja neid saab tuvastada ainult hambaarsti vastuvõtul. Seda enam on oluline hüvitise toel käia iga aasta oma suutervist kontrollimas. Hüvitis ei kata kahjuks väljakujunenud suu- ja hambahaiguste korral ravi kogumaksumust, kuid see on üks lisavõimalus, mille abil suutervist paremini hoida,» lisas Tervisekassa hambaravi teenusejuht Marjo Sinijärv.
Igal aastal on hambaravihüvitist kasutanud inimeste arv kasvanud. Kui 2018. aastal kasutas hambaravihüvitist 223 648 inimest 11,3 miljoni euro eest, siis 2023. aasta detsembri seisuga on hüvitist kasutanud juba 358 161 inimest enam kui 19,4 miljoni euro eest. Kõige usinamalt on sel aastal hambaarsti juures käinud Tartu, Põlva ja Saare maakonna elanikud.