/nginx/o/2022/12/08/15012302t1hbc11.jpg)
Kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi, mõjudes mõõdukal tarbimisel ergastavalt, parandades õppimisvõimet, mõnevõrra ka kehalist võimekust ning vähendades unisust. Kofeiin parandab mälu ja aitab ennetada dementsust. Pikemas perspektiivis seostatakse ülemäärast kofeiini tarbimist südame-veresoonkonnaprobleemidega, tõuseb vererõhk ja suureneb stress, kirjutab teadlane Tiiu Liebert.
200 ml filterkohvis on 100 mg kofeiini, 0,33 liitris energiajoogis ligi 200 mg. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel on ohutu kofeiini tarbimine täiskasvanutel 400 mg ööpäevas ehk 200 mg korraga. Mida väiksem on kehakaal, seda vähem kofeiini saab päevas ohutult tarbida, seega võiks piirduda 300 mg kofeiiniga.
Kohvil on pikk ajalugu. Kohv on pärit Etioopiast ja see jõudis Euroopasse, täpsemalt Itaaliasse, Põhja-Aafrikast 16. sajandil. Sealt levis kohv mujale Euroopasse. Kohvimajad rajati Lääne-Euroopas 17. sajandi lõpuks. 1852. aastaks sai Brasiiliast maailma suurim kohvitootja ja on sellest ajast alates seda staatust hoidnud.
Kõige rohkem joovad kohvi meie põhjanaabrid. Soomlane tarbib kohvi aastas 12 kg, ehk ligi neli tassi päevas. Soomele järgnevad Norra ja Island.
Esimene energiajook tuli turule USAs 1949. aastal, Euroopas 1987. aastal. Energiajookide populaarsus tõusis märgatavalt, kui turule tuli 1997. aastal Red Bull. Energiajoogid on populaarsed just teistmeliste ja noorte täiskasvanute hulgas. EFSA uurimuse andmetel tarbis Euroopas energiajooke 18–65-aastaste hulgas 30 protsenti, 10–18-aastaste seas 68 protsenti ja 3–10-aastaste hulgas 18 protsenti. Mõnes riigis on energiajookide müük keelatud alla 18-aastastele noortele. Soomes soovitatakse energiajooke mitte müüa alla 15-aastastele noortele, kuid see on ainult soovitus ja mitte kõik poed ei järgi seda.
Tervise Arengu Instituudi antud riskihinnangu kohaselt jääb Eesti noorte keskmine kofeiinitarbimine ohutuse piiresse. Siiski on 14–17-aastaste vanusegrupis noori, kes peaksid vähendama kofeiini sisaldavate jookide tarbimist.
Energiajookide ja ka kohvi joomise lõpetamisel võib esineda peavalu, väsimus ja ärevus, mida saab vältida, loobudes kofeiini sisaldavate jookide igapäevasest joomisest. Kergem on teha seda, kui sõltuvusest jagu saada.
Kofeiinimürgitus võib esineda, kui kofeiini päevane hulk lühikese aja jooksul ületab 400–600 mg. Energiajookidest on kergem saada mürgitust. USAs sattus 2011. aastal. mürgitusega haiglasse üle 2800 inimese. Mürgitus võib lõppeda surmaga. Ka Eestis on mürgitusega sattunud noori haiglasse.
Õhtupoole joodud kohv võib segada ka uinumist. Ühes uurimuses tehti kindlaks, et isegi kuus tundi enne uneaega joodud kohv segab uinumist. Vähene uni suurendab aga näljatunnet ja stressi.
Nimelt stimuleerib kofeiin pruuni rasva, mis hakkab põletama rasva ja glükoosi. Harvardi ülikooli teadlased aga avastasid, et neli tassi kohvi päevas vähendab keharasva nelja protsendi võrra. Samas leidub uurimusi, mis ei kinnita kofeiini kaalulangust alandavat toimet. Nimelt avastasid USA teadlased, et kofeiin vähendab inimeste võimet tunda magusat maitset, suurendades sellega magusaisu ja magusa söömist.
See sõltub peamiselt manustatud kofeiini hulgast. Euroopa toiduohutusameti andmetel on ohutu kofeiinitarbimine täiskasvanutel 400 mg (madala kehakaaluga inimestel 300 mg) ööpäevas, 200 mg korraga. Sellise kofeiinikoguse saab kätte, tarbides päevas neli tassi kohvi või kaks topsi energiajooki, või siis lühikese aja jooksul kaks tassi kohvi või ühe topsi energiajooki. Tasub olla ettevaatlik, et neid koguseid ei ületata, hoidmaks oma tervist.
Kui olete kohvisõber, võiks piirduda kahe tassi kohviga päevas. Kohvisõpru võib rõõmustada ka teadmine, et mõõdukalt kohvi nautivatel inimestel on väiksem dementsuse tekke risk. Samuti on madalam risk haigestuda Parkinsoni tõppe, teise tüübi diabeeti ja maksatsirroosi.
/nginx/o/2020/09/07/13331202t1hf4a0.jpg)