Helistajaks juhuslik möödakäija, kes märkas poe kõrval nutvat teismelist, kelle ema oli temalt koduvõtmed ja telefoni ära võtnud. Teismelise sõnul olid nad emaga tülli läinud ja ema sõitis ära, jättes lapse üksi poe juurde.

Helistajaks laps, kes on teise tuppa peitunud ja annab teada, et tema vanemad tülitsevad ja karjuvad üksteise peale. Laps soovib, et politsei tuleks probleemi lahendama.

Helistajaks eakam inimene, kes annab teada, et tema laps pole mitu päeva telefonile vastanud. Eakas palub, et häirekeskus võtaks tema lapsega ühendust ja annaks teada, et vanem ootab tema kõne.

Need on vaid mõned näited sellest, millise sisuga kõned jõuavad pühade ajal häirekeskuse liinile. Jõuluaja varjukülge näevad väga teravalt päästekorraldajad, kelleni jõuavad ka hingemured. Pühade ajal laekuvad kõned peegeldavad kõike seda, millest inimesed igapäevaelus kõige enam puudust tunnevad. On kurb tõdemus, et enamasti tuntakse puudust armastusest. Sel ajal kui igal pool kõlavad jõululaulud, räägitakse lähedusest, soojusest, hoolimisest, pereringist, kingitustest, lähedaste ja sõpradega koos olemisest, tunnevad mõned inimesed end täiesti üksi.

Eelmisel aastal sai häirekeskus vahemikus 24.-26.12 kokku 7760 kõnet, millest pea kolmandik ei olnud seotud kiireloomulise abi vajamisega. Peamisteks probleemideks oli üksildus ja vaimse tervise mured. Samuti suurenevad pühadeajal koduvägivalla juhtumid. Kes on aga see inimene, kes neid kõnesid vastu võtab ja mida tema tunneb?

Kommentaarid
Copy