Kuidas tulla toime pühadestressiga?

Parim nipp vältimaks pühadeaegset stressi on ajaplaneerimine ja hea organiseerimisvõime omamine. Foto: Shutterstock

Nii, nagu toob pühadeaeg kaasa palju rõõmu, on see paljudele ka suureks stressiallikaks. Stress on suuresti seotud erinevate ajuosadega, mida on võimalik petta kindlate leevendusmeetmetega. Loe, kuidas seda teha. 

Pühadehooajal kogevad paljud inimesed suurenenud stressi, ärevust ja frustratsiooni, mis võivad tervist negatiivselt mõjutada. Aju rolli mõistmine nende reaktsioonide kontekstis võib aidata stressi paremini hallata.

Hüpotalamus ja stress 

Ajakavade viivitused, ülerahvastatud lennujaamad ja ummikud teedel võivad kergesti tekitada frustratsiooni neile, kes reisivad pere või sõprade juurde.

Üks aju piirkond, mis on seotud sellise stressi reageerimisega, on hüpotalamus  ajusügavuses asuv struktuur, mis püüab hoida keha stabiilses seisundis, mida tuntakse homöostaasina.

Hüpotalamus reguleerib autonoomset närvisüsteemi, mis koordineerib südame löögisagedust, vererõhku ja hingamist, ehkki see pole tahteline. See on võtmetähtsusega «võitle või põgene» reaktsiooni reaalsetele või tajutavatele ohtudele.

Kui neid stressoreid kogeda, võivad sügavad hingamisharjutused aidata stimuleerida keha parasümpaatilist närvisüsteemi, mis võivad omakorda rahustada närve ja vähendada frustratsiooni. 

Perekonna dünaamika ja suhted 

Pühade ajal pereliikmetega kohtumine võib tuua kaasa keerulisi emotsioone, eriti, kui on vastuolulised isiksused, lahendamata probleemid või ebamugavad perekondlikud suhted.

Ärritavad vestlused sugulastega käivitavad sageli aju osa, mida tuntakse eesmise limbilise koorena. Eesmine limbiline koor omab ajus ainulaadset kohta, luues ühendusi nii «emotsionaalse» limbilise süsteemi kui ka «kognitiivse» eesaju koorega.

See ajupiirkond on seotud konfliktide lahendamise ja vigade avastamise jälgimisega ning mängib rolli frustratsiooni töötlemisel, andes märku konfliktist ootuste ja tulemuste vahel. Eesmine limbiline koor osaleb ka niinimetatud tegevuse-tulemuse õppimises, kus hinnatakse tegevuse tagajärgi ja kohandatakse käitumist tagasiside põhjal.

Kui tunnete end ülekoormatuna või ärritununa, võib olukorrast eemale astumine ja lühikeste pauside tegemine anda värskema perspektiivi ja võimaldada naasemist selgema mõtteviisi juurde.

Rahalised mured 

Pühadehooaeg võib koormata neid, kes kogevad majanduslikku raskust, näiteks söögilaua korraldamine, kingituste ostmine või reisimise kulud.

Peamiselt mälu ja õppimisega seotud ajuosa on hipokampus, mis on kriitilise tähtsusega mälu kujunemisele ja meenutamisele ning üksikute episoodiliste mälestuste taastamises. 

Kingituste ostuga ei tasuks liialt üle mõelda ning eelkõige peaks lugema mõte, mitte rahaline väärtus. Reisikulude vähendamiseks saab kaaluda ka isiklikku külastust hiljem, kui see on vähem kulukam või kui majanduslikud pinged on leevenenud. 

Üksindustunne

Üksindustunded aktiveerivad ajuvõrgustiku amügdala, mis on seotud negatiivsete emotsioonide töötlemisega.

Seda aitab parandada regulaarne kehaline aktiivsus, mida on tähtis ka jõulude ajal meeles pidada. 

Kui jõulud tekitavad stressi, on üleüldiselt oluline tuvastada selle juurpõhjused ja olla seeläbi meelistegevuste juures, nagu näiteks muusika kuulamine, jalutuskäigud või lõdvestusmeetodid. Aju ümberõpetamine nõuab aega ja kannatalikkust ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks.