/nginx/o/2008/11/27/97945t1haca0.jpg)
Kiirabiarst ja esmaabikoolitaja Mare Liigeri vaatab televiisorit sageli kõhedustundega, sest seebikatest tuleb ammendamatu tagavara esmaabivõtteid – üks surmavam kui teine.
Seebiseriaalid õpetavad surmavaid esmaabivõtteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirabiautoga sündmuskohale jõudes kohtab doktor Liiger alatasa sootuks valesse asendisse sätitud patsiente ja saab tihti oma töö eest sõimata, sest televiisoris tehakse ju teistmoodi, kirjutas Õhtuleht.
Levinud ja väga ohtlik viga on näiteks vigastatud või meelemärkuseta haige jõuga istukil või koguni püsti hoidmine.
Kui inimene kaotab verd või kui minestuse tagajärjel lõdvenevad veresoonte seinad, siis vererõhk langeb ehk süda ei jõua verd pähe pumbata ja tööle hakkab lihtviisiline gravitatsioon: veri koguneb jalgadesse ja kõhtu.
Esmane abivõte on õnneks lihtne, seda enam, et minestanu teeb suure osa tööst ise ära: haige tuleb panna lamama, sest siis on südamel kergem lamaja ajju verd pumbata.
Kui veel kurnatu jalad saaks veidi kõrgemale tõsta, võivad ümberkaudsed üsna sirge seljaga kiirabi ootama jääda.
Liiger tõstis ka esile, et krampides inimest ei tohi kinni hoida ja kannatanu pead ei tohi võtta sülle, sest nii surutakse lõug vastu rinda ja kannatanu ei saa hingata.