/nginx/o/2009/02/06/129248t1hb32e.jpg)
1918. aasta gripipandeemia tappis 18 kuu jooksul üle maailma 50 kuni 100 miljonit inimest. Nüüd on USA teadlased jõudnud järeldusele, et tapjaks ei pruukinud olla viirus, vaid hoopis bakter.
1918. aasta suure gripiepideemia võis tekitada bakter
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
7. veebruar 2009, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«1918. aasta pandeemia käigus haigestunutel kulus nakatumisest surmani keskmiselt 11 päeva. See klapib paremini bakteriaalse haiguse kirjeldusega,» vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator uurimuse esimese autori professor Keith Klugmani sõnu.
Aastakümneid tagasi pahandust teinud bakteriks oli ilmselt Streptococcus pneumonia, mis suudab tekitada nii kopsupõletikku kui ka meningiiti.
Paljud eksperdid on arvamusel, et gripipandeemia puhkemine on ainult aja küsimus. 1918. aasta sündmuste kordumise kartuses on koostatud ka riskistsenaariume ning leitud, et halvimal juhul võib üle maailma surra kümneid miljoneid inimesi. Haiguse, haigete eest hoolitsemise või avalike kohtade vältimise tõttu võib pandeemia puhkemisel kodudes püsida 40 protsenti kogu maailma tööealisest elanikkonnast.
«Antibiootikumide olemasolu tõttu pole surmajuhte siiski nii palju kui 1918. aastal. Seda muidugi juhul, kui bakter allub antibiootikumiravile ning ravimeid jätkub piisavas koguses,» täiendas Klugman võimalikku tulevikustsenaariumi.