Aasta arsti tiitli pälvis Le Vallikivi

Aasta arstiks valiti dr Le Vallikivi. Foto: Jürgen Randma

Eesti aasta arstiks 2023 valiti dr Le Vallikivi, kes on alates 2016. aastast olnud Tallinnas Jürgensoni perearstikeskuses perearst ning teinud perearsti tööd 2002. aastast, mil astus residentuuri. Täna õnnitlesid dr Vallikivi Stenbocki majas peaminister Kaja Kallas, terviseminister Riina Sikkut ning head kolleegid.

Peaminister Kaja Kallase sõnul peegeldab tänavune aasta arsti laureaat põhimõtet, et tervisemure korral tuleks alustada perearstist. «Uuringud näitavad, et Eesti inimestele on perearst väga oluline ja patsiendid veendunud, et nende perearst suudab neid enamikus terviseküsimustes aidata. Perearst on tõepoolest toeks terve eluaja vältel ning teab nõu anda kõigis küsimustes. Tänavune aasta arst on lisaks kliinilisele tööle teinud väga tänuväärset tööd ka inimeste terviseteadlikkuse tõstmisel – kuidas oma tervist hoida nii, et arsti juurde poleks vajadust pöördudagi. Ta ise on öelnud, siis perearstindus on tema jaoks töö, hobi, kirg ja armastus ühel ajal ning usun, et tema patsiendid seda ka tunnevad. Soovin aasta arstile palju õnne!» ütles Kallas auhinna üleandmisel.

Dr Le Vallikivi ütleb, et aasta arsti tiitel oli tema jaoks suur ehmatus, sest pärast 18 aastat perearstide erialaorganisatsiooni piirkondliku või üleriigilise mittetulundusühingu juhatuses tegi ta 2023. aastal valiku väärikalt prožektorivalgusest põgeneda ja jätkata tööd täiesti hariliku reaperearstina. «Kutse Stenbocki majja mõjus nagu autolaternate valgusvihk teed ületavale jänesele ning andis avalikkusest kadumisele väikese tagasilöögi. Samas olen muidugi väga uhke, et sellised tunnustused perearste väga sagedasti tabavad. Kui vaadata eelmisi aasta arsti tiitli laureaate, on suur au seista sel pjedestaalil kõrvuti oma lemmikperearsti dr Mall Lepiksooga, kelle ellusuhtumine on mulle alati olnud suureks eeskujuks.»

Patsientidest rääkides ütleb dr Vallikivi, et patsiendid ei ole kiidusõnadega kitsid. Ta sõnab, et perearstid saavad oma patsientidelt positiivset tagasisidet absoluutselt iga päev ja iga ilmaga – samamoodi nagu perearstid tunnustavad oma patsiente iga päev nende tervisehuvi ja selleteemaliste pingutuste eest. «Oleme ju võrdsed partnerid ja esmane puutepunkt inimeste terviseteekonnal,» märgib ta. «Eriti oluliseks pean perearsti ja patsiendi vahelise usalduse ja järjepidava püsisuhte loomist – kui need on olemas, siis on paremad ka tervisetulemid ning töökeskkond. Täpselt nii nagu abikaasa valikuga: kõik inimesed kõigi inimestega ei sobi ja kui omavahelist keemiat ei teki, siis on ka tulemus nigel.»

Kõige keerulisemaks ja samas kõige põnevamaks peab dr Vallikivi perearsti töö juures orienteerumist meditsiinis – kus, mida, millal ja millise kvaliteediga pakutakse ning kuidas jalga ukse vahele saada, et sinu patsient saaks õigel ajal õiges kohas õiget abi. «Sisu asjus on kõige keerulisem olla hea universalist, sest meie patsiendid on lootest raugani ning kõigi maailma erinevate haigustega (ja vahepeal mitme erinevaga). Kõik need pusletükid kokku panna ja päris eluga sobitada on suur väljakutse, mis nõuab ka järjepidevat enesetäiendust ja ärkvelolekut, sest enamik esmatasandi haigusi algab ebamääraste väheütlevate sümptomitega, millest 90 protsenti on isemööduvad, 9,99 protsenti nõuavad uurimist ja meditsiinilist sekkumist ning 0,01 on kasuistika, mis tõmbab ka kogenud arstil vaiba korraks jalge alt ära. Toimetulek on kombo kogemusest, elukestvast õppest, sisselülitatud valvsusest ja tasakaalust töö- ning puhkeaja vahel. Ehk siis juba aastaid ei võta ma tööd koju kaasa, laisklen, magan, loen, suplen aasta ringi väliveekogudes ning kui vähegi lund on, siis suusatan. Lumepuudusel tegelen niisama metsas hulkumise, koriluse ja destruktiiv-eksperimentaalsete aiatöödega.»

Selle kohta, kuidas dr Vallikivi arsti kutse enda jaoks leidis, sõnas ta, et arsti elukutseni jõudis ta välistamisprintsiibil. «Teadsin, et Eesti ainuke ülikool minu jaoks on Tartu Ülikool, siis võtsin sisseastuja teatmiku ja tõmbasin maha kõik asjad, mis mind ei huvitanud ning arstiteadus oli ainus, mis alles jäi.»

Eesti Tervise Fondi juhataja ning aasta arsti žürii liige dr Eero Merilind sõnas, et dr Vallikivi on aasta arsti tiitli kuhjaga ära teeninud. «Pikaajalise Eesti Perearstide Seltsi esimehena on ta mõjutanud kogu tervishoiusüsteemi. Tema eestvedamisel on muudetud perearstide töötamist ja rahastamist, on loodud tervisekeskused ning laiendatud õdede õigusi. Le Vallikivi on palju teinud selleks, et perearstikeskused pakuksid kvaliteetset arstiabi ühtse meeskonnana ning et iga Eesti inimene saaks arstiabi õigel ajal ja õiges kohas. Ta on olnud aktiivne Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuprobleemide lahendamisel ning oma nimistusse vastuvõtmisel. Lisaks on ta õpetanud tudengeid ja residente, töötades ka Kaitseressursside Ametis arstina. Tema patsiendid ja kolleegid hindavad teda põhjaliku arsti ja hea huumorimeelega inimesena. Perearstid valisid ta 2023. aasta tegijaks ja olen rõõmus, et dr Le Vallikivi on nüüd hinnatud ka aasta arst 2023 tiitliga.»

Aasta arsti aitasid valida www.arst.ee lugejad ning lõpliku valiku tegi esitatud kandidaatide sest žürii, kuhu kuulusid perearst ja riigikogu liige dr Eero Merilind, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa ning terviseminister Riina Sikkut.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on Eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.