/nginx/o/2024/01/15/15831171t1he8fc.jpg)
Meditsiinilaborisse jõudvate proovide statistika näitab üsna selgelt, et huvi suguhaiguste testide vastu suureneb kaks korda aastas, peamiselt aasta alguses ja suve lõpus. Põhjuseks võib pidada aastalõpu- ja jaanipäevapidustusi, kus julgemalt ja hooletumalt juhuslikku seksuaalvahekorda astutakse. SYNLABi meditsiinilabori molekulaardiagnostika osakonna vastutav spetsialist Andrio Lahesaare toob välja, millised on enamlevinud suguhaigused Eestis ning kuidas neid ära tunda.
SYNLABi vastutava laborispetsialisti Andrio Lahesaare sõnul oli mõned aastad tagasi suguhaiguste analüüsimine pigem tabu ning testida eelistati anonüümselt koju tellitava proovivõtukomplektiga. Täna on anonüümsete testide osakaal pisut alla kolme protsendi. «On näha, et inimeste teadlikkus suguhaiguste osas on tõusnud ning see on aidanud kaasa ka suguhaiguste nakatumise mõningasele vähenemisele,» tõdes Lahesaare. Siiski ei ole sugulisel teel levivad haigused kuskile kadunud – täna on kõige enam levivad suguhaigused Eestis klamüdioos (Chlamydia trachomatis), mükoplasmoos (Mycoplasma genitalium) ja gonorröa ehk tripper (Neisseria gonorrhoeae).
Terviseameti statistika järgi tuvastati Eestis 2023. aastal kokku 894 sugulisel teel leviva klamüdioosi haigusjuhtumit. Haigus levib peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal ning esineb sagedamini 15–29-aastaste inimeste seas.
Lahesaare nentis, et klamüüdiabakteri muudab salakavalaks see, et suguteede klamüüdiaga nakatunutel ei ole sageli äratuntavaid sümptomeid. Seega võivad nad haigust enda teadmata kanda ja edasi anda aastaid, enne kui see endast märku annab. «Enam kui pooltel juhtudel ei ole suguteede klamüüdiaga nakatunutel sümptomeid. Nakkuse saamisest kulub haiguse avaldumiseks keskmiselt 3–14 päeva, kuid 75 protsendil nakatunud naistest ja 50 protsendil nakatunud meestest ei ole kergesti äratuntavaid sümptomeid ning haigust võib kanda aastaid enne, kui see ühel hetkel ägeneb,» märkis Lahesaare.
Klamüdioos põhjustab meestel kipitus- ja kihelustunnet kusitis ning valulikkust urineerimisel, harvem eritist kusetorust. Naistel on põhilised haigustunnused valulikkus urineerimisel ja suurenenud voolus tupest. Võib esineda menstruatsioontsükliväliseid veritsusi ja vahekorrajärgseid kontaktverejookse.
Mükoplasmoos on Eestis üks sagedamaid sugulisel teel levivaid haigusi. See on klamüdioosiga sarnane suguteede põletik, mida tekitab bakter Mycoplasma genitalium. Mükoplasmoos levib nii meeste kui naiste hulgas kaitsmata vahekorra ja suuseksi ajal.
Ka mükoplasmoosi puhul ei pruugi haigestunud inimesel esineda haigussümptomeid. Siiski võib see naistel põhjustada suurenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust ja alakõhuvalu. Meestel võib esineda limast eritist või valulikku urineerimist. Ravimata juhtudel võib see põhjustada vaagnapiirkonna põletikke ja emakavälist rasedust ning olla üks viljatuse põhjusi nii naistel kui meestel.
Eelmise aasta lõpus selgus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) mitmest raportist, et Euroopas on klamüüdia ja gonorröa levik kasvanud. Eestis on SYNLABi laborispetsialisti sõnul gonorröa ehk rahvakeeli tripperi levik olnud samuti viimastel aastatel kasvutrendis. «Võrreldes 2022. aastaga on gonorröa jõudnud suguhaiguste top kolme hulka ning kuigi haigestumisjuhtumeid ei ole massiliselt, on see trend omajagu muret tekitav,» lausus Lahesaare.
/nginx/o/2024/01/15/15831221t1h4cba.jpg)
Gonorröa levib eelkõige suguliselt aktiivsete nooremate ja keskealiste inimeste seas. Üldtrendina on ligi pooled juhtumid seotud meestega seksivate meestega. «Paraku võib ka gonorröa esineda 50 protsendil naistest ja 10–20 protsendil meestest ilma haigusnähtudeta, mis teeb selle avastamise raskemaks ja levimise laialdasemaks,» ütles Lahesaare.
Haiguse peiteperioodi pikkus on enamasti 2–7 päeva, kuid see võib venida ka kuni 15 päeva pikkuseks. Meestel algab gonorröa kipitustundega kusitis, lisandub hallikas eritis, mis muutub mõne päeva jooksul kollakaks mädaks, urineerimine muutub valulikuks ning välja areneb eesnäärme põletik. Naistel algab gonorröa valuliku urineerimisega ja valgevoolusega. Tupe sissekäigus ja tupes on mäda.
Suguhaiguste tuvastamise kohta levib mitmesuguseid müüte, kuid proovivõttu ei tasu Lahesaare sõnul karta. «Täna on võimalus end testida enamlevinud suguhaiguste suhtes anonüümselt ja kodus võetud proovimaterjali alusel – meestel esimesest hommikusest uriinist, naistel tupekaapest. Seda eelkõige selleks, et test ei jääks häbi või proovivõtu kartuse tõttu tegemata,» rääkis Lahesaare.
Oluliselt tõsisem hirm peaks tema sõnul olema avastamata ja ravimata jäänud haiguse ja tüsistuste ees. «Avastamata ja väljaravimata suguhaigused võivad tuua kaasa pikaajalisi ebamugavusi aga ka eluohtlikke tagajärgi. Klamüdioos ja mükoplasmoos võivad ravimata jätmisel põhjustada viljatust nii meestel kui ka naistel. Kui suguhaigust ei ravita õigel ajal, võib see meestel teatud juhtudel mõjutada kogu suguelundkonna toimimist. Naistel võib lisaks kroonilistele põletikele olla tagajärjeks ka raseduse katkemise oht,» kirjeldas Lahesaare.
«Oluline on ära märkida, et klamüdioosi läbipõdemine ei põhjusta immuunsust klamüdioosi suhtes ning sellesse võib elu jooksul nakatuda korduvalt,» tõi Lahesaare välja.
Parimat kaitset erinevate sugulisel teel levivate haiguste vastu pakub kondoom. Kondoom ei kaitse küll sajaprotsendiliselt näiteks papilloomiviiruse ehk HPVga nakatumise eest, kuid vähendab oluliselt ülekandumise riski. «Ka oraalseks on seks ning selle puhul tuleb samamoodi kasutada kondoomi,» juhib laborispetsialist tähelepanu tõsiasjale, millega sageli ei osata arvestada.
Millal ennast testida?
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)