Erinevad uuringud näitavad, et kuni 90 protsenti inimesi loobub uusaastalubadusest juba paari kuuga. Selleks, et uusaastalubadustest kasu oleks, soovitavad teadlased teha lubadused isiklikuks, alustada pisiharjumustest ja olla oma soovides realistlik.
Need on kõige populaarsemad uusaastalubadused eestlaste seas
Eestlaste levinumad uusaastalubadused on Norstati uuringu järgi teha rohkem trenni, nautida hetkes olemist ja langetada kaalu, aga ka tarbida vähem alkoholi. Üle maailma on aastast aastasse lubadused aga väga sarnased. See tähendab seda, et uusaastalubadused ei toimi ning eelmisel aastal antud lubadused kantakse üle uude aastasse.
Anna ainult isiklikke lubadusi
Üks peamisi põhjuseid, miks psühholoogide sõnul uusaastalubadused ei tööta, peitub motivatsioonis. Lubadus töötab siis, kui see on inimesele põhjendatud ja tarvilik. Forbes’i mullu oktoobris tehtud terviseuuringust selgus, et ligi 62 protsenti vastajad tunnevad, et nad peavad uusaastalubadusi andma ühiskonna surve tõttu. Teiste eeskujul antud lubadused ei hakka tööle, kuna sellega puudub isiklik seos. Selle asemel, et vooluga kaasa minna, küsi endalt, kas sul on lubadusi vaja ning kuidas need sinule kasuks saavad olla.
Lubaduse asemel kavatsus
Ole hästi tähelepanelik, kuidas sa enda eesmärke sõnastad. Positiivse tooniga eesmärgid «ma alustan», «ma hakkan» on palju lihtsamini teostavamad, kui «ma lõpetan» või «ma jätan maha». Lisaks on lubadused pahatihti jäigad ja nendega seostuvad ootused, mille järgimine võib osutuda keeruliseks. Seetõttu eelistavad psühholoogid uusaastalubaduste asemel uusaastakavatsusi, kuna kavatsused on paindlikud ja keskenduvad laiemale soovile näha positiivset muutust. Selle asemel, et öelda «ma luban, et ma sel aastal rohkem ei joo», kõlab kavatsus «ma kavatsen sel aastal tarbida tooteid, mis mu tervisele kasulikud» paindlikumalt ja teostatavamalt.
Tee lubadus tükkideks
Lubadustel on mitu probleemi, näiteks paljud neist on üldist laadi ja väga laialivalguvad. Eesmärk «ma teen rohkem trenni» ei tööta, kuna see ei ole mõõdetav. Selleks, et muutust ellu viia, peame suutma lubaduse tulemust hinnata. Samamoodi on raske lubadust pidada, kui seatud eesmärk on liiga ambitsioonikas. Kui sa varem tegid nädalas ühe suitsuvaba päeva, on väga vähetõenäoline, et sa suudad pelgalt uue aasta motivatsiooni toel suitsetamise täielikult maha jätta. Selle asemel, et keskenduda üldisele lubadusele, on targem teha lubadus väiksemateks teostavateks tükkideks.
Pisiharjumustega tõstad motivatsiooni
Ameerika menukirjanik James Clear on rahvusvaheliselt tuntud aatomharjumuste teooria poolest, mille järgi on igapäevastel pisiharjumustel edu saavutamisel oluliselt suurem jõud kui üksikutel võitudel. Teadlased on tõestanud, et motivatsioon suureneb tehtud töö tulemustest ning eriti märgatavaid tulemusi näeme siis, kui harjumustest saab rutiin. Selle asemel, et korraga kõike oma elus muuta, võid hoopis alustada väikeste sammudega. Näiteks võid proovida liikuda iga päev jala, isegi kui see on vaid kilomeetri jagu maad. See ei kõla sama uhkelt kui maratoni joosta, kuid kui eesmärk on suurendada igapäevast füüsilist aktiivsust, siis pikas plaanis on see kehale kasulikum.
Keskendu protsessile, mitte lõpptulemusele
Üks põhjus, mis uusaastalubadused luhta lähevad, on liiga jäik lõpptulemustele keskendumine. Kui eesmärk on kaalu langetada, tuleb eriti ettevaatlik olla, sest muutused võtavad aega. Kui keskendud aga tehtud edusammudele, siis suudad hoida üleval positiivset motivatsiooni, mis tagab pikaaegse edu. Pea meeles, et ka tagasilöögid on osa protsessist ja need ei muuda varem tehtud edusamme olematuks.
Sul võib olla õige ettekujutus selle kohta, mida sa enda elus muuta soovid, kuid vajaka jääb teadmisest, kuidas muutust saavutada. Uusaastalubadused ei ole kohustus ning soov aasta alguses oma harjumusi muuta peab olema läbimõeldud otsus. Kui oled otsustanud, et soovid oma harjumusi muuta, siis selleks, et uusaastalubadustest ka kasu oleks, võiksid lubadused asendada kavatsustega, alustada pisiharjumustest ja olla oma soovides realistlik.