/nginx/o/2021/08/24/14015508t1h1e45.jpg)
Kas teadsid, et üks ravim samas annuses ei sobi kõigile inimestele ühtemoodi? Selleks, et leida konkreetse patsiendi jaoks sobivaim ravim ja annus, testivad arstid erinevate ravimite toimeainete mõju. Enim tuleb seda ette psühhiaatria valdkonnas antidepressantide määramisel ja südame-veresoonkonnahaiguste ravi puhul. Üks kord elus tehtav farmakogeneetiline test võimaldab arstidel täpsemini määrata ravimit ja selle annuseid, selgitavad psühhiaater Mari-Liis Laanetu ja professor Margus Viigimaa.
Mõne inimese jaoks efektiivne ravimiannus võib teisel mitte toimida, põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid või halvimal juhul osutuda koguni eluohtlikuks. See, kuidas inimese organism teatud ravimtoimeainetele reageerib, sõltub tema geenidest. Farmakogeneetilise testi abil uuritakse 29 erinevat geeni ning analüüsi tulemusena saadakse infot üle 200 ravimi toimeainete mõju ja lagunemise kiiruse kohta. See annab arstidele infot, millised toimeained ja annused võiksid anda parimaid ravitulemusi.
Psühhiaatrilises praktikas on Eestis farmakogeneetiline test kasutuses olnud ligi kaks aastat. Confido Vaimse Tervise Kliiniku juht dr Mari-Liis Laanetu selgitab, et kui patsient pöördub psühhiaatri konsultatsioonile, koostatakse talle lähtuvalt tema seisundist raviplaan, mis sisaldab muuhulgas soovitusi psühhoteraapiaks ning vajadusel ka medikamentoosset ravi. Ravi antidepressantidega soovitatakse enamasti depressiooni, ärevushäirete, söömishäirete, aga vahel ka muude psühhiaatrliste probleemide korral. Kuna aga maailmas on praegu kasutusel ligi 40 eri antidepressanti, siis ei ole õige ravimi leidmine alati nii lihtne.
«Senine praktika on, et lähtuvalt teadmistest ja kogemustest soovitavad arstid antidepressanti, millega ravi alustatakse. Kuna aga iga inimene on erinev, siis on väga keeruline ennustada, kuidas konkreetne patsient ravimile reageerib ning kas see annab soovitud tulemusi. Ravi alustatakse alati väiksemate doosidega ja hinnatakse efekti, vajadusel vahetatakse ravimit, leidmaks sellele patsiendile kõige paremini sobiv toimeaine ja annus,» selgitas dr Laanetu.
Farmakogeneetiline test võimaldab aga psühhiaatrilise ravi efektiivsust oluliselt suurendada. Dr Laanetu tõdes, et farmakogeneetiline test annab teadmise, kuidas konkreetne toimeaine selle patsiendi organismis käitub ning kuidas tema organism seda ravimit lagundab. «Me ei saa analüüsist küll vastust, milline ravim kõik patsiendi mured ja vaevused ära lahendab, kuid saame piiritletuma nimekirja ravimitest, mis võiksid just seda patsienti aidata ja valik õige ravimi leidmiseks muutub oluliselt väiksemaks ning täpsemaks. Näeme analüüsi tulemusel, millised toimeained võiksid potentsiaalselt anda selle patsiendi puhul rohkem efekti ja vähem kõrvaltoimeid,» ütles dr Laanetu.
Confido Vaimse Tervise Kliiniku juht tõi välja, et senised uuringud on näidanud, et patsientidel, kellele on tehtud enne depressiooni ravi määramist farmakogeneetiline test, on 1,7 korda kõrgem tõenäosus saavutada sümptomite remissioon ehk haigusnähtude kadumine kui testimata patsientidel. Ta kirjeldas juhtumit, kus tema poole pöördus 41-aastane naine, kes oli tugevalt häiritud une, ärevuse, pinge- ja rahutustunde tõttu kuue aasta jooksul saanud erinevaid psühhiaatrilisi ravimeid, kuid ilma soovitud tulemuseta. Mõistmata ravimitele mittereageerimise põhjust, oli tehtud erinevaid uuringuid, kuid ka need ei seletanud olukorda.
«Otsustasime patsiendile enne järgmise ravimiga katsetamist teha farmakogeneetilise testi. Analüüsi tulemustest selgus, et ärevuse vaates sobisid patsiendile kõige paremini kolm antidepressanti, millest ühtegi polnud senises ravis veel proovitud. Vahetasime vastavalt analüüsi tulemusele antidepressanti ning saime esimese valitud preparaadiga soovitud tulemuse – patsiendi vaevused taandusid, uni normaliseerus ning tema igapäevane funktsioneerimine taastus haiguseelsele tasemele,» nentis dr Laanetu.
Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa rääkis, et farmakogeneetiline analüüs on südametervise valdkonnas jõudnud küll arstide, farmatseutide ja tervishoiukorraldajate huviorbiiti, ent laialdast kasutust see Eestis veel leidnud ei ole. «Farmakogeneetiline test on oluline komponent personaalmeditsiinis, kuna inimese farmakogeneetiline profiil on unikaalne ja info, mida see kannab, on kasutatav kogu elu jooksul erinevate haiguste ravis,» tõdes professor Viigimaa.
Sarnaselt psühhiaatriale toimub ka südame-veresoonkonnahaiguste ravi määramine eelnevalt läbiviidud kliiniliste uuringute tulemuste põhjal. Inimeste individuaalsusest lähtuvalt on ka siin ravivastus erinevatel patsientidel oluliselt erinev ja suhteliselt keeruline on ka prognoosida, kellel võiks tekkida kõrvaltoimeid. «Suureks abiks on kahtlemata arsti kliiniline kogemus ja see teebki meie eriala väga põnevaks,» ütles professor Viigimaa.
Tema sõnul on kõige olulisemad valdkonnad, kus juba praegu on võimalik farmakogeneetilise testi abil südame-veresoonkonna patsientide ravi tõhusamaks ja ohutumaks muuta, kolesterooliravimid statiinid, kõrgvererõhutõve ravimid ja trombivastased ravimid. Farmakogeneetika DNA paneel võimaldab leida patsiendile kõige sobivama statiini kolesterooli langetamiseks ja vähendada kõrvaltoimete riski. «Samuti saame testi tulemustest lisasuuniseid, millist vererõhku langetavat või trombivastast preparaati antud patsiendil on kõige otstarbekam kasutada,» tõi professor Viigimaa välja.
Nii professor Viigimaa kui dr Laanetu on kindlad, et farmakogeneetiline testimine on kahtlemata arstidele perspektiivseks abivahendiks, mis aitab muuta ravi tõhusamaks ja vähendada kõrvaltoimete riski. «See on üks ravi personaliseerimise abivahenditest, mis täiendab arstikunsti,» nentis professor.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)