5 müüti suguhaigustest: laboriarst selgitab, millal peab end testima

Suguhaiguste varajaseks avastamiseks on oluline end testida. Foto: Shutterstock

Suguhaigustega seoses levib mitmeid müüte, mis varjutavad tõelist pilti erinevate sugulisel teel levivate nakkuste ohtudest ja levikust. SYNLABi laboriarst dr Paul Naaber murrab enamlevinud müüte ja selgitab, kes ja kui sageli peaks end testima, kuidas käib analüüside andmine ja mis võib juhtuda, kui sugulisel teel levivat haigust õigel ajal ei avastata.

Müüt 1: kui sümptomeid ei ole või need ei avaldu, pole suguhaigus ka nakkusohtlik

«Sageli arvatakse ekslikult, et suguhaiguste osas peaks testima, kui tekivad sümptomid või arvatakse, et sümptomite puudumisel pole haiguskandja nakkusohtik. Tegelikkuses võivad paljude sugulisel teel levivate haiguste puhul sümptomid puududa ning suguhaigused levivad nakatunud inimese kaudu kaitsmata vahekorra käigus ka nähtavate sümptomite puudumisel,» lausus dr Naaber. Klamüdioos võib kulgeda sümptomiteta isegi kuni 75 protsenti naistel ja pooltel meestest. Trihhomoniaas ei pruugi tunda anda kuni 50 protsendil naistel ja 70−80 protsendil meestel. Pärast nakatumist kulgevad asümptomaatiliselt tihti ka HIV ja hepatiidid ning ka gonorröa võib esineda 50 protsendil naistest ja 10–20 protsendil meestest ilma haigusnähtudeta.