Mullu külastati terviseradasid 8,4 miljonit korda: need olid kõige populaarsemad rajad

Reiu-Raeküla terviserada Foto: Urmas Luik

Eesti Terviseradade statistika järgi külastati 2023. aastal Eesti terviseradasid kokku 8,4 miljonit korda - varasema aastaga võrreldes oli radadel 400 000 külastuskorda rohkem.

Eesti enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses ning teistes suuremates linnades. 2023. aasta enim külastatavamad terviserajad olid Pae pargi terviserada 560 000 külastuskorraga, Harku terviserada 525 000 külastusega, Nõmme 482 000 külastusega, Pirita 458 000 külastusega ning Keila terviserada 393 000 külastusega. Kuressaare terviserada külastati 370 000, Narva Äkkeküla radasid 244 000, Järve terviserada 237 000 ning Rapla terviserada 227 000 korda. Terviseradade külastusstatistikat mõõdetakse liikumissensorite abiga, mida 2023. aasta lõpuks oli kokku 71 suuremal terviserajal.

SA Eesti Terviserajad eesmärk on võimalikult paljudele Eesti elanikele aastaringse ja tasuta, värskes õhus liikumisvõimaluse kindlustamine ning läbi liikumisaktiivsuse tervelt elatud aastate arvu kasvatamine.

Eesti Terviseradade juhi Assar Jõepera sõnul pakuvad hästi hooldatud terviserajad liikumisrõõmu nii suusatajatele, jooksjatele, kõndijatele, ratturitele ja kõikidele teistele harrastajatele. «Väga positiivne oli eelmisel aastal näha, et terviseradasid kasutati aktiivselt soojadel suvekuudel, kui tavaliselt puhatakse - see näitab, et üleüldine arusaam liikumisaktiivsuse vajalikkusest ja selle positiivsest mõjust tervisele, on eestimaalaste seas tõusuteel. Enim kasutatakse neid radu, mis on pimedal ajal korralikult valgustatud, turvalised liikuda ja kus lisaks rajale on erinevad harjutusvahendid kõikidele vanustele,» sõnas Jõepera.

Lumerohke talv on terviseradadele suusatama toonud rohkem inimesi, kui eelmisel aastal. «Kui eelmisel aastal külastati terviseradasid jaanuaris 400 000 korda, siis käesoleva aasta esimene kuu on toonud radadele üle 600 000 külastuse. Loodame, et selline liikumisaktiivsuse trend jätkub, suur sula saab peatselt läbi ja kõik talvised suusapeod, Tartu Maraton, jne, saavad terviseradadel kenasti peetud. Rajameistrid on suusapidudeks igatahes valmis,» lisas Jõepera.

Eesti Terviseradadest on praeguseks saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis 125 hooldatud ja aasta läbi kasutatavat terviserada 1100 kilomeetril, mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Kaartide ning tähistustega täiendatud radade kasutusvõimalusi laiendavad venitusseinad, madalseiklusrajad, jõulinnakud, rattarajad ja pumptrackid. Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Enefit, kes on 2023. aasta seisuga terviseradade arendamisse panustanud kokku kuus miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 60 miljoni euroni.