Kuidas eristada migreeni ja tavalist peavalu?

Migreen on pulseeriv valu enamasti pea ühes pooles. Foto: Shutterstock

Migreen on elukvaliteeti langetav haigus, millele on iseloomulikud mõõdukad või väga tugevad peavaluhood koos mitme teise kaasuva sümptomiga.

Harjumuspäraselt kirjeldatakse migreeni kui ühepoolset pulseerivat peavalu, millele võivad eelneda erinevad eelsümptomid ehk aurad ning kaasuda iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Lisaks esineb sageli lõhnakartust ja hoo ajal ei talu inimene isegi tavapärast füüsilist tegevust (juba trepist ülesminek või rahulik jalutuskäik süvendavad peavalu). Migreenihoo ajal võib inimene muutuda voodihaigeks.

Migreen on niivõrd levinud haigus, et seda peetakse sagedasemaks neuroloogiliseks patoloogiaks. Migreen ületab oma levimuse poolest teisi närvihaigusi arvestatava varuga. Nii Euroopa riikides kui ka mujal maailmas tehtud uuringud räägivad seda keelt, et naistest kannatab migreeni all umbes 15 protsenti ja meestest kuni kaheksa protsenti. Seega üldlevinud arvamus, et migreen on naiste haigus, päris paika ei pea – naisi on migreeni all kannatajate seas kindlasti enamus, kuid ainult naistele omase haigusega tegu ei ole.

Mitte ainult levimus ei tee migreenist niivõrd olulist haigust, vaid ka fakt, et see haigus langetab oluliselt inimeste elukvaliteeti. Uuringud on seda tõestanud. Näiteks läheb migreeni tõttu igal aastal 1000 töötava inimese kohta kaduma 270 tööpäeva. Rääkimata väljalangemisest kodusest ja muust sotsiaalsest elust.

Põhilised migreenivormid

Tähelepanelik lugeja märkas, et tekkis kaks erinevat mõistet – aurata ja auraga migreen. Need on kaks sagedasemat ja põhilist migreenivormi. Erinevus seisneb selles, et peavalule koos ülalkirjeldatud kaassümptomitega võib auraga migreeni korral tekkida hulk nn eelkaebusi. Migreeni aura kestab minuteid, kuid tavaliselt mitte üle 60 minuti. Aurasid võib jaotada sensoorseteks ja motoorseteks. Sensoorsed aurad on sagedamad ning enamasti, kuid mitte alati, on need erinevad nägemishäired. Teised sensoorsed aurad võivad seisneda tuimuse, «sipelgate jooksu» jms tunnetes. Motoorsetest võib esile tuua näiteks ühe kehapoole jäsemete nõrkust, kusjuures selliste motoorsete ilmingutega migreeni nimetatakse hemipleegiliseks ning see võib olla kas perekondlik või mitte. Perekondlikul hemipleegilisel migreenil on avastatud kindlaid geenmutatsioone, mis on seostatavad selle migreeni vormiga.

Naistel kipub mõnikord migreen olema seotud menstruatsiooniga – sõltuvalt sellest, kui tihedalt ja missuguses menstruatsiooni faasis migreenihood tekivad, võib eristada nii menstruaalset kui menstruatsiooniga seotud migreeni. Nende mõlema puhul räägitakse migreeni alavormidest. Krooniline migreen kujuneb välja n-ö tavapärasest migreenist aja jooksul. Seetõttu peetakse meie ajal kroonilist migreeni migreeni tüsistuseks.

Kuigi oma iseloomu poolest eristub migreen teistest peavaluvormidest, on teatud olukordi, mil teine peavalu võib olla migreenile sarnane. Teistpidi vaadates – kergemad migreenihood ei sisalda alati paljusid migreeni tunnuseid, mistõttu võib sellisel juhul tekkida kahtlus, et tegu on hoopis muu peavaluvormiga. Kõige enam tuleb migreeni eristada pingetüüpi peavalust, mis oma olemuselt on kergem väiksemate kaaskaebustega peavalu. Seetõttu võivad kergemad migreenihood mõnikord meenutada just pingetüüpi peavalu. Ühepoolsetest tugevatest peavaludest tuleb migreeni eristada nn kobarpeavalust. Viimase korral kujuneb sageli välja peavaluhoogude ajaline muster – kobaratena. Kuigi hood ise on lühemad, on need väga tugevad ja valuga kaasuvad samal poolel erinevad autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioonile omased nähud – pisaratevool, silmalau turse, silma punetus, ninakinnisus jms. Kahtluste korral tuleb alati pöörduda arsti poole, kes määrab õige diagnoosi ning teeb vajadusel täiendavaid uuringuid, kirjutab Eesti Peavalu Selts.