Teadlane annab vastuse, miks kõdistamine naerma ajab

Kõdi, kõdistamine. Foto: Shutterstock

Isegi teadus ei saa täpselt määratleda, mis kõditamisel naerma ajab, sest see hõlmab mitmeid neuroloogilisi ja meelelisi tegureid, rääkis Health24 portaalile molekulaarbioloogia- ja geneetikaprofessor dr Emily Grossman.

Bioloogia vaatepunktist ei olegi tegelikult nahal spetsiifilisi kõdiretseptoreid, lisas meditsiinifüsioloog dr Derek van Vuuren. «Pigem tundub, et kõdi tundmine on seotud valu ja puudutust tundvate retseptorite kombineerumisega,» sõnas ta.

Dr Grossman selgitas, et nii kõditamine kui ka naermine aktiveerivad ajus piirkonna, mis kontrollib nii näo liikumist, häält kui ka emotsionaalseid reaktsioone. Kuna esmalt tunneme kõdi, võib see signaal ajule meid ka naerma ajada. Dr van Vuuren lisas samas, et see pole seotud sama ajupiirkonnaga, mis paneb meid näiteks anekdoodi üle naerma, vaid signaalid kas nalja kuuldes või kõdi tundes on suunatud eri ajupiirkondadesse.