Kliinikumi südamekirurg ja kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja dr Raili Tagen tõi välja, et kaasasündinud südamerikked on olemuselt väga eriilmelised ning neid võib jagada lihtsustatult kergeteks, keskmisteks ning rasketeks riketeks. «Enamik keerukamatest südameriketest vajavad elu jooksul kirurgilist sekkumist ning seda vajadusel ka korduvalt. Ka «kerge» südamerike võib aastatepikkuse kestuse korral muutuda inimesele ohtlikuks. Seetõttu vajavad kõik kaasasündinud südamerikkega patsiendid, olgu nad lapsed või täiskasvanud, just neile kohandatud ravi ja jälgimisplaani. Selle üheks eelduseks on patsiendi regulaarne jälgimine kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuses. Ka kaebusteta patsientidel võib esineda kiiret ravi vajavaid olukordi ning aeg hea ravitulemuse saamiseks võib olla limiteeritud. Selliseid hetki on võimalik ennetada, omades infot oma tervise eripärade kohta,» kinnitas südamekirurg. Ta lisas, et operatsioonisaali jõuab ka neid patsiente, kelle kaasasündinud südamerike on avastatud alles täiskasvanueas. «Kuna täiskasvanueas ei ole enam kõiki kaasasündinud südamerikkeid võimalik korrigeerida, siis mida varem on rike diagnoositud, seda parem. Ühtlasi nõuab kaasasündinud südamerikke olemasolu teadlikumat patsiendi jälgimist perearsti poolt, mille juures on oluline tihe koostöö kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud arstidega,» lausus dr Tagen.
Kaasasündinud südameriketega patsientide regulaarsed südamenäitajate kontrollid
Nii dr Maser kui dr Tagen kinnitasid, et ekslik on arvata, et kaasasündinud südameriketega tegeleva kardioloogi juurde tuleks minna alles siis, kui varasemalt diagnoositud ja ravitud kaasasündinud südamerikkega patsient tunneb, et midagi on valesti. «Tavapärane regulaarne südamenäitajate kontroll tähendab enamasti pikemat vestlust patsiendiga, EKG-d, vererõhu ja hapniku saturatsiooni mõõtmist ning südame ultraheliuuringut hetkeseisundi hindamiseks. Vajadusel järgnevad täiendavad uuringud koormustaluvuse hindamiseks ja täpsustav piltdiagnostika südame magnetresonantstomograafias või kompuutertomograafias,» kirjeldas dr Maser. Regulaarsete kontrollide oluliseks osaks on patsiendi informeerimine tema seisundist ja nõustamine igapäevaelu puudutavates küsimuste osas. Patsiendiga arutatakse vastavalt tema hetke eluetapile olulisi küsimusi nagu sportimine, raseduseaegse riski hindamine ja selle võimalikult ohutu planeerimine, rasestumisvastaste vahendite valimine, ohtlike tüsistuste, nagu südameklapi põletiku, ennetamine kui ka teiste mittekardiaalsete haiguste ravi planeerimine selliselt, et see oleks kaasasündinud südamerikkega patsiendile võimalikult ohutu. Vanuse kasvades võivad lisanduda kaasasündinud südameriketega patsientidel ka tavapärasemad elu jooksul omandatud südamehaigused.