:format(webp)/nginx/o/2024/02/07/15872173t1h6aa4.png)
7.–14. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust. 2024. aastal keskendutakse Eestis teemanädala raames kaasasündinud südameriketega täiskasvanutele, tuletades meelde regulaarset kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud kardioloogi külastamise vajadust.
Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardioloog dr Maarja Maser, kes on saanud väga laiapõhjalise väljaõppe just kaasasündinud südameriketega täiskasvanute osas, nendib, et nende patsientide puhul on peamiseks ja suurimaks murekohaks arstide vaateväljast kadumine pärast täiskasvanuikka jõudmist. «Kuni üks protsent lastest sünnib kaasasündinud südamerikkega, mis ongi sagedaseim sünnil esinev arengurike. Neid rikkeid diagnoositakse järjest enam ka sünnieelselt, mistõttu on võimalik varakult teha raviotsuseid südamerikete korrigeerimise vajaduse ja aegkriitilisuse osas. Kuna Kliinikumis on südamerikkeid korrigeeritud juba mitukümmend aastat, kasvab ka Eestis järjest kaasasündinud südamerikkega täiskasvanute arv. Arenenud riikides ületab täiskasvanuikka jõudnud kaasasündinud südameriketega patsientide arv oluliselt kaasasündinud südameriketega laste hulga. Põhiliseks probleemiks on see, et sageli nende patsientide regulaarne jälgimine katkeb vanuses, mil patsient peab liikuma lastekardioloogi juurest täiskasvanute kardioloogi jälgimisele. Lapseeas vastutavad ravi eest vanemad, kes võivad lastele edastada terviseinfot valikuliselt, mis võib omakorda kaasa tuua vähese haigusteadvuse. Samuti võib noor täiskasvanu tunda end väga hästi ja tervena, mistõttu ei tunneta vajadust regulaarseteks kardioloogilisteks kontrollideks,» rääkis kaasasündinud südameriketega täiskasvanutega tegelev dr Maser.
Ta rõhutas, et sõltumata sellest, kas kaebused esinevad või mitte, vajavad enamik kaasasündinud südameriketega patsiente eluaegset jälgimist. «Kaasasündinud südameriketega täiskasvanute käsitlus ja vajadused erinevad sageli oluliselt teiste südamehaigustega patsientide omadest ning seetõttu peaksid nad olema jälgimisel spetsialiseerunud keskuses. Regulaarse jälgimisega on võimalik tagada normilähedane elukvaliteet, mille osadeks on aktiivne tööelu, pere loomine kui ka sportimine. Selleks, et osata märgata ja ennetada võimalikke riske tervisele, peaksid kaasasündinud südameriketega patsiendid enne suuremaid elusündmusi, näiteks raseduse, spordivõistluste või mittekardioloogiliste operatsioonide planeerimist, need sammud läbi arutama ka kardioloogiga. Jälgimise puudumisel võivad patsiendile endale üsna märkamatult areneda raskesti ravitavad või isegi pöördumatud probleemid südame toimimises – klapirikke süvenemine, südame vatsakeste funktsiooni halvenemine, südamepuudulikkuse ägenemine, eluohtlikud rütmihäired kuni äkksurmani välja,» selgitas kardioloog.
Kliinikumi südamekirurg ja kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja dr Raili Tagen tõi välja, et kaasasündinud südamerikked on olemuselt väga eriilmelised ning neid võib jagada lihtsustatult kergeteks, keskmisteks ning rasketeks riketeks. «Enamik keerukamatest südameriketest vajavad elu jooksul kirurgilist sekkumist ning seda vajadusel ka korduvalt. Ka «kerge» südamerike võib aastatepikkuse kestuse korral muutuda inimesele ohtlikuks. Seetõttu vajavad kõik kaasasündinud südamerikkega patsiendid, olgu nad lapsed või täiskasvanud, just neile kohandatud ravi ja jälgimisplaani. Selle üheks eelduseks on patsiendi regulaarne jälgimine kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuses. Ka kaebusteta patsientidel võib esineda kiiret ravi vajavaid olukordi ning aeg hea ravitulemuse saamiseks võib olla limiteeritud. Selliseid hetki on võimalik ennetada, omades infot oma tervise eripärade kohta,» kinnitas südamekirurg. Ta lisas, et operatsioonisaali jõuab ka neid patsiente, kelle kaasasündinud südamerike on avastatud alles täiskasvanueas. «Kuna täiskasvanueas ei ole enam kõiki kaasasündinud südamerikkeid võimalik korrigeerida, siis mida varem on rike diagnoositud, seda parem. Ühtlasi nõuab kaasasündinud südamerikke olemasolu teadlikumat patsiendi jälgimist perearsti poolt, mille juures on oluline tihe koostöö kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud arstidega,» lausus dr Tagen.
Nii dr Maser kui dr Tagen kinnitasid, et ekslik on arvata, et kaasasündinud südameriketega tegeleva kardioloogi juurde tuleks minna alles siis, kui varasemalt diagnoositud ja ravitud kaasasündinud südamerikkega patsient tunneb, et midagi on valesti. «Tavapärane regulaarne südamenäitajate kontroll tähendab enamasti pikemat vestlust patsiendiga, EKG-d, vererõhu ja hapniku saturatsiooni mõõtmist ning südame ultraheliuuringut hetkeseisundi hindamiseks. Vajadusel järgnevad täiendavad uuringud koormustaluvuse hindamiseks ja täpsustav piltdiagnostika südame magnetresonantstomograafias või kompuutertomograafias,» kirjeldas dr Maser. Regulaarsete kontrollide oluliseks osaks on patsiendi informeerimine tema seisundist ja nõustamine igapäevaelu puudutavates küsimuste osas. Patsiendiga arutatakse vastavalt tema hetke eluetapile olulisi küsimusi nagu sportimine, raseduseaegse riski hindamine ja selle võimalikult ohutu planeerimine, rasestumisvastaste vahendite valimine, ohtlike tüsistuste, nagu südameklapi põletiku, ennetamine kui ka teiste mittekardiaalsete haiguste ravi planeerimine selliselt, et see oleks kaasasündinud südamerikkega patsiendile võimalikult ohutu. Vanuse kasvades võivad lisanduda kaasasündinud südameriketega patsientidel ka tavapärasemad elu jooksul omandatud südamehaigused.
Seda, kui palju kaasasündinud südameriketega täiskasvanuid Eestis elab, ei ole täpselt teada. Hinnanguliselt puudutab see Eestis 3000–4000 patsienti, kellest suur hulk ei ole hetkel regulaarsel jälgimisel. Paljusid neist ei saa pidada terveks, vaid pigem on neil krooniline südamehaigus, mis nõuab edasist jälgimist ja õigeaegset sekkumist. Seetõttu on Kliinikumi kardioloog dr Maarja Maser pühendunud nii kaasasündinud südameriketega täiskasvanute kaardistamisele kui ka nende edasise jälgimise planeerimisele, seejuures neile vastuvõtuaja võimaluse leidmisele. Viimased viis aastat Saksamaal Münsteri ülikoolihaigla suures kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuses töötanud kardioloog on veendunud, et regulaarse jälgimisega, õigeaegse raviga ja tervist säästvate valikutega on võimalik parandada märkimisväärselt kaasasündinud südameriketega inimeste elukvaliteeti.
Kaasasündinud südameriketega patsiendid, kelle raviteekond on mingil põhjusel katkenud, saavad soovi korral nõu küsimiseks või juhiste saamiseks pöörduda e-postile: ks.sudamerike@kliinikum.ee.
Rohkem infot kaasasündinud südamerikete kohta leiab kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse kodulehelt.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)