Kuidas käituda, kui kahtlustad lähisuhtevägivalda?

Lähisuhtevägivald on kaua olnud Eestis pigem tabuteema. Kui näiteks kaaslase löömist ja tõukamist peavad nii noored kui ka täiskasvanud üksmeelselt vägivaldseks käitumisviisiks, ei osata sageli aru saada, et ka vaimne rünnak on lähisuhtevägivald. Koolitundides vägivallateemade käsitlemine aitab vägivalda ära tunda ja julgustab abi küsima. Foto: Shutterstock

IKEA uuringust selgus, et enam kui pooled vastanutest (55 protsenti) teavad kedagi, kes on lähisuhtes kogenud mistahes tüüpi vägivalda. Abi otsimine võib olla abivajaja jaoks keeruline, mistõttu on kõrvalseisjate roll ülioluline. Eksperdid jagavad, mida märgata ja kuidas käituda, kui näed lähisuhtevägivalda.

Eesti on Euroopa Liidus üks vägivaldsemate suhetega riike. Statistikaameti mulluse uuringu kohaselt on elu jooksul kogenud paarisuhtes vägivalda lausa 41 protsenti naistest. «Nende arvude taga on päris inimesed, kes on kogenud oma kõige lähedasemate inimeste läbi nii füüsilist kui hingelist valu ja kannatusi. Lähisuhtevägivald jätab inimeste eludesse jäljed, millest taastumine võib olla raske. Meil kõigil on võimalik anda oma panus, et tulevikus Eesti statistika enam nii kurvastavat pilti ei näitaks,» rääkis sotsiaalkindlustusameti vägivallaohvrite teenuste arendustiimi juht Andrea Kink.

«83 protsenti värskeimas uuringus «Märka vägivalda» osalenutest usub, et lähisuhtevägivallaga tegelemine on kogu ühiskonna kohustus, mitte vaid vägivalla all kannatanute isiklik asi. Usume, et kõigil kõrvalseisjatel, olgu nad pereliikmed, sõbrad, töökaaslased või naabrid, on suur roll sageli nähtamatuks jääva probleemi märkamisel. Mida teadlikum on ühiskond, seda suuremat mõju avaldame praeguse status quo parandamisele,» ütles IKEA Eesti turu juht Marko Põder. IKEA Eesti on ellu kutsunud sotsiaalse algatuse «Märka vägivalda», mis on suunatud nii teadlikkuse tõstmisele lähisuhtevägivalla probleemist kui ka selle probleemi lahendamisele kaasaaitamisele.

Lähisuhtevägivald hõlmab igasugust vaimset, füüsilist, seksuaalset või majanduslikku vägivalda, mis leiab aset lähisuhetes. Seda võib kogeda igaüks, sõltumata soost, vanusest, haridusest või muudest omadustest. «Meie küsitluse kohaselt tunneb Eestis ära 69 protsenti vastajatest erinevaid lähisuhtevägivalla liike ja mõistab nende tunnuseid. Olenemata sellest võib aga abi otsimine olla raske, sest sageli on just kõige lähedasem inimene see, kes teeb kõige rohkem haiget, muutes kõrvalseisjate rolli veelgi tähtsamaks,» lisas Põder.

Kuidas märgata, kui füüsilise vägivalla tunnused puuduvad?

Kink selgitas, et kui tegemist pole nähtava füüsilise vägivalla märkidega, võib olla üsna keeruline märgata ja ka enda jaoks teadvustada lähisuhtevägivalla tunnuseid. «Kui sa märkad inimese olekus või käitumises drastilist muutust, tasub tähele panna, kas tal on näiteks sagedasi nähtavaid vigastusi, mida ta püüab varjata või neile ebausutavaid selgitusi anda. Kas inimesel on ootamatult langenud enesekindlus ja tõusnud ärevus ning suurenenud kontrollitud pidev side oma partneriga? Või on ta hakanud end isoleerima sõpradest, sotsiaalsetest tegevustest ja isegi perekonnast? Need on vaid mõned märgid, mis võivad viidata vägivaldsele lähisuhtele,» rõhutas ta.

Kui kahtlustad, et sinu lähedane kogeb lähisuhtes vägivalda, võiks kõrvalseisjana proovida esmalt võtta rahulik ja privaatne hetk, et avaldada oma muret ning seejuures hoolimist märgatava suhtes. «Vägivalla all kannatav inimene tunneb end üksildase ja hirmununa, mistõttu võivad olla tal abistaja suhtes esilagu tõrjuvad reaktsioonid. Siinkohal on hea, kui märkaja sellest ei heitu ja püüab empaatiliselt läheneda korduvalt ning näidata oma toetust, sest võib olla, et inimene vajab aega, et julgeda oma olukorrast rääkida,» selgitas Kink.

Kuidas käituda, kui märkad lähisuhtevägivalda?

• Leia vaikne ja privaatne hetk oma mure väljendamiseks. Ära heitu, kui kannataja reaktsioon on esialgu tõrjuv ja anna talle aega, et ta julgeks oma olukorrast rääkida.
• Usu inimest ja kinnita, et vägivaldne käitumine pole kunagi aktsepteeritav ning keegi ei ole seda ära teeninud.
• Alati on asjakohane küsida inimlik küsimus: «Mida ma saan sinu heaks teha?».
• Kui tunned, et sul ei ole piisavalt teadmisi, kuidas inimest aidata, siis julgusta teda pöörduma professionaalsete abipakkujate poole, kus kannataja saab soovi korral ka anonüümseks jääda.

Mida mitte teha, kui märkad lähisuhtevägivalda?

• Väldi kritiseerivat ja moraliseerivat hoiakut.
• Ära pisenda olukorda, sest seda kipub vägivalla all kannatav inimene nagunii tegema.
• Ära avalda inimesele liigset survet, sest liigne survestamine abi otsimiseks või selle vastuvõtmiseks võib abivajaja eemale lükata. Arvestada tuleks sellega, et vägivallast vabanemise protsess on aeganõudev ja igaühel on selleks oma tempo.
• Ära pane abi andmisel iseend ohtu.
• Kui näed, et on oht inimese elule ja tervisele, siis ära oota, vaid kutsu kohe politsei.

Kui vajad tuge ja nõu, võta ühendust:

• ohvriabi kriisitelefon: 116 006 (24/7) või palunabi.ee;
• lasteabi telefon: 116 111 (24/7) või lasteabi.ee;
• tugi vägivallast loobumiseks: 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00).

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub nii ohvritele kui nende lähedastele või kõrvalseisjatele tuge ja ärakuulamist, seda nii veebis kui ka telefonis. Samuti on võimalik leida endale lähim ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja, kes aitab lähisuhtevägivalla teemas orienteeruda ning keerulistes küsimustes lahendusi leida.

Hädaolukorras helista häirekeskuse numbril 112.

Rohkem infot lähisuhtevägivalla kohta saab siit.