Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Levinud haigusest annab märku see, mida teeb inimene autot juhtides

Copy
Väsimust üritatakse võita lauldes.
Väsimust üritatakse võita lauldes. Foto: Shutterstock

Kas rüüpate rooli taga kohvi ja sõidate avatud aknaga? Nihelete istmel? Keerate raadio põhja ja laulate kaasa? Sellised sõiduharjumused võivad olla märk sellest, et teil on uneapnoe tõttu nigel uni, viitab uus uuring.

Briti teadlased leidsid, et ravimata obstruktiivse uneapnoe all kannatavad inimesed kasutavad autojuhtimise ajal sageli rohkem kui kolme neist strateegiast, et püsida ergas ja ärkvel, vahendab Medical Xpress.

Uneapnoe korral tekivad öösel lühiajalised hingamispausid, põhjustades sageli korduvat ärkamist. Samuti kipuvad uneapnoega inimesed valjult norskama.

Kuni viiendik maanteel toimunud liiklusõnnetustest võib olla põhjustatud väsimusest või unisusest, nentis uue uuringu üks autoritest dr Akshay Dwarakanath.

Ajakirjas ERJ Open Research ilmunud uuringus võrdlesid teadlased 119 uneapnoega inimest 105 unehäireta inimesega. Kõik osalejad vastasid küsimustele, mis puudutasid nende unisust üldiselt ja auto juhtimise ajal, strateegiaid, mida nad kasutavad valvsuse säilitamiseks, ja kui palju nad on sattunud liiklusõnnetustesse.

Teadlaste sõnul kasutas peaaegu kolmandik uneapnoega patsientidest sageli rohkem kui kolme toimetulekustrateegiat, samas kui ükski tervist toetava unega inimestest ei kasutanud rohkem kui kolme.

Lisaks tundsid rohkem kui kolme strateegiat kasutavad uneapnoega inimesed end unisemalt nii autot juhtides kui üleüldiselt. Neil oli ka võrreldes tervetega ligi 23 protsenti suurem tõenäosus sattuda avariisse. Vähem toimetulekustrateegiaid kasutavatel uneapnoega inimestel oli liiklusõnnetuse risk kaks protsenti suurem kui tervetel.

Dwarakanath soovitab arstidel küsida patsientidelt nende sõiduharjumuste kohta, mis on üks võimalus märgata diagnoosimata uneapnoed.

Uneapnoega inimesed kasutavad autot juhtides kõige sagedamini järgmisi toimetulekustrateegiaid:

  • Akna avamine.
  • Tee või kohvi joomine.
  • Raadio valjemaks keeramine.
  • Laulmine või iseendaga rääkimine.
  • Närimiskummi närimine või söömine.
  • Peatumine, et minna väiksele jalutuskäigule, teha uinak või piserdada näkku külma vett.
  • Nihelemine või võimlemine.
Tagasi üles